Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rents oli 3 näi­tu­se ja 5 et­te­kan­de­ga

927
Raasiku Elektri endine juht OLEV SINIJÄRV rääkis tehase toodangust.

Raa­si­ku val­la 6. aja­loo­kon­ve­rents oli tä­na­vu Aru­kü­la mõi­sas.

Ees­ti 100. aas­ta­päe­val on olu­li­ne koht oma elu­paiga aja­loo tund­mi­sel, sest oma piir­kon­na kul­ge­mi­se lu­gu on seo­tud siin­se­te ini­mes­te või­me­ku­se­ga se­da piir­kon­da ri­kas­ta­da,” üt­les Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp val­la 6. aja­loo­kon­ve­rent­si sis­se­ju­ha­tu­seks. Kuuen­dat ke­va­det jär­jest koh­tu­vad val­la aja­loo­hu­vi­li­sed, et rää­ki­da piir­kon­na tä­he­le­pa­nu­väär­se­test ini­mes­test, pai­ka­dest, te­gu­dest. Tä­na­vu oli kon­ve­rents ree­del, 9. märt­sil ning kes­tis 4 tun­di.

Val­la au­ko­da­nik ning ko­du­loo­la­ne, igal kon­ve­rent­sil esi­ne­nud Vai­no Napp kõ­ne­les möö­du­nud sa­jan­di ker­ge­jõus­tik­la­sest Erich Vee­tõus­mest, kü­la­li­se­si­ne­ja, aja­loo­la­ne Hei­ki Pär­di ju­tus­tas Ees­ti ar­gie­lu muu­tus­test 20. sa­jan­dil, Olev Si­ni­järv Raa­si­ku te­ha­se too­dan­gust lä­bi ae­ga­de ning val­la hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Aa­re Ets püs­ti­tas oma et­te­kan­des kü­si­mu­se, kus ja mil­li­ne võiks ol­la muu­seum Raa­si­ku val­las. Mõi­sas te­gut­se­va hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind di­rek­tor Mal­le Jaa­ko avas Aru­kü­la mõi­sa aja­lu­gu ja tä­na­päe­va tut­vus­ta­vad 3 si­ses­ten­di ning ühe vä­lis­ten­di, li­nas­tus Juhan Trumpi st­se­naa­riu­mi jär­gi loodud ning Hen­ri Ree­de­ri teh­tud film mõi­sa aja­loost. Kon­ve­rent­si ajal sai vaa­da­ta ka Raa­si­ku ela­ni­ku Ma­re Tam­me­ran­na näi­tust „1961. aas­tal alus­ta­sin koo­li­teed” ning val­la ko­du­loo­lis­te kir­jan­dus­teos­te väl­ja­pa­ne­kut.

Pe­ri­la maa­poi­sist tipps­port­la­seks

Vai­no Napp rää­kis tipp­jooks­jast Erich Vee­tõus­mest, kes elas aas­ta­tel 1918-1959 Raa­si­ku ale­vi­kus, hil­jem Pe­ri­las, koo­lis käis Hal­ja­vas ja Pi­ka­ve­res. 15 aas­tat va­lit­ses jooks­ja Ees­tis kõi­gil jook­su­dis­tant­si­del 800 meet­rist 5 ki­lo­meet­ri­ni, ta oli 5kord­ne Nõu­ko­gu­de Lii­du meis­ter, 11 me­da­li oma­nik ja 4kord­ne re­kor­di­mees.

Et­te­kand­ja ju­tus­tas, et Erich Vee­tõus­me va­ne­mad te­gid ju­hu­töid ta­lu­des, 6lap­se­li­ne pe­re oli vä­ga vae­ne. Too­na­ne Pe­nin­gi val­la­va­lit­sus ai­tas las­te­le õp­pe­va­hen­deid soe­ta­da ning andis pas­tel­de te­ge­mi­seks nah­ka, mi­da ras­ke­tes olu­des kas­vav poiss ei saa­nud aga jooks­mi­seks ku­lu­ta­da, tren­ni tu­li te­ha ena­mas­ti pal­ja­ja­lu.

Pe­ri­la mõi­sa maa­de­le, va­nas­se meie­reis­se ko­lis pe­re­kond Raa­si­kult 1920nda­tel aas­ta­tel. Vai­no Napp lausus, et pä­rast Pe­ri­la mõi­sa nat­sio­na­li­see­ri­mist ku­ju­nes sin­na Pe­nin­gi val­la ma­jan­dus- ja kul­tuu­ri­kes­kus: „Pe­ri­la mõi­sa koo­li ei teh­tud, hoo­ne jäi rah­va­ma­jaks. Sin­na too­di va­ra­kult sis­se elek­ter, töö­tas mõi­saaeg­ne vii­na­vab­rik. Ju­ba 1930nda­tel aas­ta­tel oli seal staa­dion jook­su­ra­ja, hüp­pe­pai­ka­de ja ker­ge­jõus­ti­ku te­ge­mi­se või­ma­lus­te­ga. Pee­ti vä­ga pal­ju võist­lu­si, mi­da kor­ral­da­sid va­ba­taht­li­kud tu­le­tõr­jeü­hin­gud, osa­võt­jaid oli kül­la­ga, ta­lud noo­ri täis.”

1937. aas­tal ko­lis Erich Vee­tõus­me Tal­lin­nas­se, kus oli aas­taid alis­ta­ma­tu. 1952. aas­ta olüm­piaks olid tal suu­red loo­tu­sed, kuid jäi meist­ri­võist­lus­tel me­da­li­ta ning olüm­pia­le ei pää­se­nud, see viis mo­ti­vat­sioo­ni ja ter­vi­se. Pä­rast sport­la­se­kar­jää­ri te­gut­ses ta tree­ne­ri­na, su­ri 41aas­ta­selt pea­hai­gu­ses­se.

Vai­no Napp lau­sus, et on imet­lus­väär­ne, kui­das väi­ke­sest maa­ko­hast vae­sest pe­rest pä­rit poiss nii kau­ge­le jõu­dis: „Loo­dan, et lei­dub või­ma­lus pan­na te­ma mä­les­tus­ki­vi Pe­ri­la või Pi­ka­ve­re mõi­sa par­ki.”

Aja­loo­la­se Hei­ki Pär­di et­te­kan­ne ot­se­selt Raa­si­ku val­da ei puu­du­ta­nud. Ta kir­jel­das, kui­das 20. sa­jan­dil põl­du ha­ri­nud ja kar­ja kas­va­ta­nud maa­rah­vast sai 20. sa­jan­dil val­da­valt lin­na­rah­vas, eest­la­sed muu­tu­sid kes­kaeg­seist ta­lu­poe­ga­dest tä­na­päe­vas­teks eu­roop­las­teks. Ta rääkis, kui­das are­ne­sid puh­tu­sear­mas­tus, tek­ki­sid kem­mer­gud, suu­re­nes pri­vaat­sus ja ano­nüüm­sus, al­gas niiöel­da ka­da­ka­saks­lus.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­ja Ma­rian­ne Loik üt­les, et Hei­ki Pär­dit pak­kus kü­la­li­se­si­ne­jaks en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re. Ta lau­sus, et ni­mi oli ko­he tut­tav, sest aja­loo­la­ne on käi­nud oma raa­ma­tuid te­le­vi­sioo­nis ja raa­dios esit­le­mas, jää­nud sil­ma hea esi­ne­mi­sos­ku­se­ga: „Mind köi­tis, et ta rää­kis ta­lu­poe­ga­de elust täp­selt sel­li­selt, na­gu see oli.”

Aja­loo­muu­seu­mi idee

Raa­si­ku Elekt­ri kauaaeg­ne töö­ta­ja, val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Olev Si­ni­järv kõneles tä­na­vu 60aas­ta­seks saa­nud te­ha­se aja­loost. Ta näi­tas graa­fi­ku­telt, mi­da on te­has toot­nud, kui­das too­dan­gu­te ma­hud on muu­tu­nud.

Te­ha­se te­ge­vu­se põ­hi­suund on ol­nud elekt­ro­teh­ni­li­ne too­dang ja elekt­ri­sead­me­te re­mont: „Alus­ta­ti liht­sa­ma­te too­de­te val­mis­ta­mi­se­ga, need ei va­ja­nud spet­siaal­seid töö­pin­ke. Hil­jem li­san­dus elekt­ri­kil­pi­de, elekt­ri­lis­te vee­soo­jen­di­te, ka­lo­ri­fee­ri­de, kaab­li­te ja kee­ru­ka­te kat­se­sead­me­te val­mis­ta­mi­ne. Re­mon­di­ti jõut­ra­fo­sid, elekt­ri­moo­to­reid ja au­to-trak­to­ri­te elekt­ri­sead­meid.”

Vii­ma­se et­te­kan­de te­gi Aa­re Ets, kes kõ­ne­les, et Ees­tis on Eu­roo­pa rii­ki­dest 100 000 ela­ni­ku koh­ta kõi­ge roh­kem muu­seu­me, 2016. aas­tal käi­di Ees­tis muu­seu­mis aas­ta jook­sul 3,5 mil­jo­nit kor­da. Ta mär­kis, et see on ajen­da­nud mõt­le­ma – ka Raa­si­ku val­las võiks ol­la aja­loo­muu­seum: „Kui ta­ha­me muu­seu­mi asutada, tu­leb ot­sus­ta­da, kui­das eda­si – kas luua Raa­si­ku val­la hal­la­tav asu­tus, MTÜ või sih­ta­su­tus. Saab jät­ka­ta ka erai­si­ku­te­na aja­loo­kon­ve­rent­si­de ja näi­tus­te kor­ral­da­mist, trü­kis­te aval­da­mist.”

Aa­re Ets li­sas, et põ­hi­mõt­te­li­ne ot­sus muu­seu­mi ju­rii­di­li­se vor­mi üle oleks hea start: „Kind­las­ti ei ta­suks niiöel­da kin­ni jää­da asu­koh­ta. Olu­li­ne oleks pai­ka saa­da muu­seu­mi foo­kus. Või­ma­lus oleks te­ha koos­tööd naa­be­ro­ma­va­lit­sus­te­ga, moodustada näi­teks Har­ju-Jaa­ni, Jõe­läht­me, Ko­se ja Jü­ri ki­hel­kon­na muu­seum. Olen uu­ri­nud naa­ber­val­da­de juh­ti­delt hu­vi koh­ta, kuid ta­ga­si­si­de on ol­nud lei­ge.”

Muu­seu­mi loo­mi­se mõ­te te­ki­tas pub­li­ku hul­gas aru­te­lu ning toe­tust. Muu­seu­mi asu­ko­haks on pa­ku­tud Raa­si­ku pas­to­raa­ti või vee­tor­ni, aga ka üh­te tu­ba Aru­kü­la mõi­sast. Võimalus on teha hoo­pis vir­tuaal­ne muu­seum.

Kuuen­da aja­loo­kon­ve­rent­si kor­ral­da­jad olid noor­te­lii­ku­mi­sest MEN väl­ja kas­va­nud Ma­rian­ne Loik ja Hen­ri Ree­der. Ma­rian­ne Loik kom­men­tee­ris pä­rast kon­ve­rent­si, et for­maat võiks jät­ku­da, esi­ne­da võik­sid nii ko­ha­li­kud ko­du­loo­la­sed kui kü­la­li­se­si­ne­ja: „Pal­ju an­nab juur­de ka näi­tus, sa­mu­ti ta­haks järg­mi­sel aas­tal taas et­te­kan­deid ka õpi­las­telt. Aru­te­lu­ga et­te­kan­ne on hu­vi­tav, isea­si, kas lei­dub igaks aas­taks tee­ma­sid. Li­saks võiks koos kon­ve­rent­si­ga toi­mu­da mõ­ne ki­vi, sten­di ava­mi­ne või trü­ki­se esit­lus.”

Kõik et­te­kand­jad said kin­giks Raa­si­ku Õl­le­te­ha­se kal­ja ning Raa­si­ku vast­val­mi­nud aja­loo­ka­lend­ri 2019. aas­taks.