Prügimägi – kallis naaber kogu eluks

1450

tagni
TAGNI JÕELEHT, Kuusalu valla keskkonnapeaspetsialist

Koos suvitajate ja läbisõitjatega on Kuusalu looduskaunitesse kohtadesse saabunud ka prügimäed. Selle üle avaldavad  kohalikud elanikud nördimust ja pahameelt, kuna peavad tegelema võõra prügi likvideerimisega. Mitte keegi ei soovi näha prügi oma koduteel või maja läheduses. Kõige rohkem paneb imestama asjaolu, et inimene jaksab koju tassida kümneid kilogramme kaaluvat kaupa, mille eest on välja käinud suure hulga raha, kuid tühjaks tarvitatud pakendeid, mille kaal on oluliselt väiksem ning äraandmine selleks ettenähtud kohta on tasuta, enam koju või sobivasse konteinerisse viia ei jaksa. Siinkohal on kurb kuulata inimesi, kes ütlevad, et neil prügi üldse ei teki. Poes inimene käib ja ka tuttavatega grillimas või rannas. Riideid kannab ja ostab samuti, rääkimata kodutehnikast ja pesemisvahenditest. Jäätmeid tekib kindlasti.

Olmejäätmete konteineri tühjendamise hinnad Kuusalu vallas on üsna olematud. Kõikidel kinnistuvaldajatel peab olema prügiveoleping. Vaadakem oma naabrid üle, paljudel neist on olemas olmejäätmete konteinerid.

Segaprügikasti visatud jäätmeid ei sorteeri keegi. Need lähevad otse prügilasse. Pakendeid sorteeritakse, kuid kui on tegemist määrdunud pakendiga, läheb see ikka prügilasse.

Ka on kurb kuulda, et prügi põletatakse kodus kaminas, ahjus või pliidi all. Kile ja muude pakendite põlemisel tekkivate mürgiste gaaside kogumiseks ning puhastamiseks pole kellegi korstna otsas filtreid, mis on olemas jäätmete põletustehastes. Inimesed ise mürgitavad jäätmeid, põletades õhku, millest sõltub nende elu. Me ei ole üksi, meid on maailmas 6 miljardit. Loodus on kõigile ühine.

Mõelgem korraks vaatepildile, mis avaneb Peterburi maanteel Jõelähtme kandis mere poole vaadates. Üle metsade paistab ilmselt siinse maastiku kõrgeim punkt – Tallinna prügila, mis avati 2003. aastal. Sinna veetakse kogu Harjumaa ja ka kaugemate piirkondade prügi. Jäätmed lagunevad seal vähemalt 100 aastat. Igal aastal tuleb aga seda 100 aastat lagunevat prügi juurde, ühe inimese kohta umbes 300 kilogrammi aastas.

Üks prügikott, mille hommikul välja viime, pole palju, aga kui korrutada see elanike arvuga, on tekkiv kotikuhi tohutu. Et seda kuhja vähendada, on loodud jäätmete taaskasutuse süsteem. Osa jäätmeid taaskasutatakse olemasoleval kujul, nt klaastaara, enamasti aga kasutatakse veidi töödeldud kujul toorainena mõne muu tööstuse tarbeks.

Et jäätmeid on  mitut liiki, tuleb need eraldi sorteerida. Kodaniku jaoks on tehtud liigiti kogumine suhteliselt lihtsaks.

Pakendite ära andmine sobivasse konteinerisse on kodaniku jaoks tasuta. Kodanikul ei ole vaja maksta konteineri renti ega tühjendamise tasu. Ainuke tingimus on, et ära antavad pakendid peavad olema puhtad. Mõelgem inimestele, kes igapäevaselt töötavad pakendite sorteerimisjaamas ja jaotavad need materjali liikide järgi sobivatesse mahutitesse. Nad teevad seda tööd meie eest! Meil ei tule selle eest muud maksta kui natuke vett, pesuvahendit ja aega. Seda pole palju töö eest, mida me ise teha ei taha. Tuleb olla tänulik, et on loodud süsteem pakendite kogumise ja ümbertöötlemise näol.