Pääs­te­lii­du üks ees­märk – pääs­ta elu­sid

410
Joan­na Len­nard, Pääs­te­lii­du spon­sor­lus- ja part­ner­lus­su­he­te juht
Joan­na Len­nard,
Pääs­te­lii­du spon­sor­lus- ja part­ner­lus­su­he­te juht

Pääs­te­liit ühen­dab Ees­tis pääs­tea­lal va­ba­taht­li­kult te­gut­se­vaid ühin­guid sõl­tu­ma­ta vald­kon­nast. Meie seas on neid, kes te­ge­le­vad tu­le­tõr­je­ga, koe­ra-, vee-, nöö­ri- või me­re­pääs­te­ga, ini­mes­te ot­sin­gu­te­ga, en­ne­tus­töö­ga ja pal­ju­de teis­te pääs­te­vald­kon­da­de­ga. Kuu­sa­lu val­las on liik­med Ju­min­da Pool­saa­re Selts, Kol­ga Va­ba­taht­lik Tu­le­tõr­jeü­hing, Kuu­sa­lu Va­ba­taht­li­ke Selts, Pä­ris­pea Va­ba­taht­li­ke Pääs­te­selts ja Sal­mis­tu Paa­di­mees, Raa­si­ku val­las Raa­si­ku Tu­le­tõr­jeü­hing ning Ani­ja val­las Aeg­vii­du Pääs­te­selts.

Riik­li­ku pääs­te­tee­nu­se kät­te­saa­da­vus on ül­di­selt hea, kuid liialt aeg­la­ne 121 000 maa­piir­kon­nas ela­va Ees­ti ini­me­se jaoks. Just seal tu­le­vad ap­pi va­ba­taht­li­kud pääst­jad, ke­da on prae­gu 119 maa­pääs­te ko­man­dos peaae­gu 2000. Prae­gu­gi rea­gee­ri­me li­gi vee­ran­di­le kõi­ki­dest väl­ja­kut­se­test maa­piir­kon­da­des ja me­rel ole­me ena­mas­ti ju­ba es­ma­rea­gee­ri­jad.

Pääs­te­liit on li­gi küm­nen­di seis­nud sel­le eest, et Ees­ti kuu­luks rii­ki­de sek­ka, kus õn­ne­tu­sed, mõt­te­tult kao­ta­tud ini­me­lud ja hä­vi­nud va­ra olek­sid vaid ük­sik­juh­tu­mid. Kaks aas­tat ta­ga­si sõ­nas­ta­si­me vi­sioo­ni – ta­ga­da Ees­tis 2025. aas­taks ohu­tus­ta­se, mis on Skan­di­naa­via­ga sa­ma­väär­ne. Sel­le­le ees­mär­gi­le jõud­mi­seks pea­vad va­ba­taht­li­kud maa- ja me­re­pääs­te­ko­man­dod ole­ma se­ni­sest märk­sa või­me­ka­mad.

Sih­ti­de saa­vu­ta­mi­seks kaa­sa­me se­ni­sest ak­tiiv­se­malt nii et­te­võt­jaid kui ko­da­nik­ke. Se­da va­ba­taht­li­ku pääs­te toe­ta­ja­te­na nii oma aja, tee­nus­te, os­kus­te kui ra­ha­ga. Ra­hast on küll mõ­ne­ti eba­mu­gav rää­ki­da, kuid pa­ra­ku va­ja­lik, et saak­si­me oma ees­mär­ke täi­ta. Vaid nii suu­re­neb ühin­gu­te pääs­te­või­me­kus, ede­neb ko­gu­kon­da­de tur­va­li­sus ja jät­ku­suut­lik­kus. 

Va­ba­taht­li­kud pääs­teü­hin­gud saa­vad ra­ha pea­mi­selt ka­hest al­li­kast. Mõ­nes piir­kon­nas tu­le­vad va­hen­did ko­ha­li­kelt oma­va­lit­sus­telt ning pääs­tea­me­tilt iga väl­ja­sõi­du ot­ses­te ku­lu­de kat­teks. Li­saks on mõ­nel­gi ühin­gul ko­ha­li­kest et­te­võt­ja­test abi­li­si.

Ees­tis, na­gu mu­jal­gi Eu­roo­pas, on ta­vaks saa­mas, et koos­töös rii­gi­ga on ka va­ba­taht­li­kel jär­jest suu­rem pa­nus si­se­tur­va­li­su­se ta­ga­mi­sel. Ees­ti pu­hul pais­tab sil­ma, et va­ba­taht­li­ke ra­has­ta­mi­ne en­ne­tus­töö te­ge­mi­seks ja ühin­gu­te val­mi­so­le­ku hoid­mi­seks ei ole pii­sav. Jät­ku­suut­lik pääs­tea­la va­ba­taht­li­ke ee­lar­ve aas­tas on 4,54 mil­jo­nit eu­rot, mis on kesk­mi­selt 38 000 eu­rot ühe va­ba­taht­li­ku pääs­te­ko­man­do toi­mi­mi­seks aas­tas. Li­sa­va­ja­dus aas­ta­teks 2020-2023 on 12 608 000 eu­rot.

Üha suu­re­mat vas­tu­tust va­ba­taht­li­kud ei kar­da, meie või­me­kust pii­rab ra­ha­nap­pus. En­ne­kõi­ke on prob­leem ühin­gu­te päe­vi­näi­nud teh­ni­kas, hal­vas olu­kor­ras ko­man­do­hoo­ne­tes ja tõ­si – ala­ti ei ole ka meie en­di kait­se­va­rus­tus kõi­ge kaa­saeg­sem ja pii­sav.

Va­ba­taht­li­ku pääs­te või­me­ku­se tõst­mi­ne eel­dab märk­sa suu­re­maid in­ves­tee­rin­guid, mil­le osas ei oo­ta Pääs­te­liit ai­nult rii­gi abi, vaid soo­vib Ees­tis juu­ru­ta­da Eu­roo­pas le­vi­nud ta­va, kus va­ba­taht­lik­ku pääs­tet toe­ta­vad en­ne­kõi­ke ini­me­sed ja et­te­võt­ted an­ne­tus­te­ga ning ko­ha­li­kud ko­gu­kon­nad ja oma­va­lit­su­sed. 

Täien­da­va ra­ha­li­se toe abil saa­me märk­sa tu­le­mus­li­ku­malt vä­hen­da­da õn­ne­tus­te ar­vu, pääs­ta se­ni­sest enam va­ra ja ini­me­lu­sid. Kes tun­neb, et soo­vib va­ba­taht­lik­ke pääst­jaid toe­ta­da, leia see või­ma­lus me ko­du­le­helt või ot­si üles lä­hi­mad va­ba­taht­li­kud pääst­jad ja kü­si, kui­das saak­sid ai­da­ta. Pääs­te­lii­tu kuu­lu­vad va­ba­taht­li­kud te­gut­se­vad maal ja me­rel 24/7. Va­ba­taht­li­kult.