Õpe­ta­ja­te st­rei­gi võit­jad ja kao­ta­jad

MART RA­JA MTÜst Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed

Õpe­ta­ja­te st­reik on tä­na kuum tee­ma, see­ga õi­ge aeg ar­va­mu­si aval­da­da. Ol­gu öel­dud, et st­rei­ki­mi­ne on iga ini­me­se õi­gus ja toe­tan kind­las­ti kõi­ki, kel­lel on kin­del sei­su­koht, mi­da kaits­ta. Mee­le­kind­lus on ter­vi­ta­tav.

Kas kõik õpe­ta­jad ik­ka tea­vad täp­selt, mil­le eest nad sei­sa­vad? Rää­gi­tak­se pal­ga­tõu­sust ja töö­koor­mu­sest. Mõt­le­me eda­si, kas asi piir­dub sel­le­ga. Kü­si­mus. Kust leiab va­lit­sus puu­du­va ra­ha? On sel­ge, et lae­nu võib võt­ta ühe­kord­se­te in­ves­tee­rin­gu­te jaoks, mis hil­jem ka­su­ga ta­ga­si saa­dak­se. Lae­nu ei to­hi võt­ta jooks­va­te ku­lu­de kat­teks, see pa­neb võ­la int­res­si­de kau­du lu­me­pal­li­na kas­va­ma ja lõ­peb fias­ko­ga.

Va­lit­sus rää­gib, et puu­duv ra­ha lei­tak­se koo­li­võr­gu kor­ras­ta­mi­sest. Se­da jut­tu ei rää­gi­ta suu­soo­jaks. Mi­da tä­hen­dab „koo­li­võr­gu kor­ras­ta­mi­ne”? Mis on sel­le si­su? Soo­vi­tan kuu­la­ta 25. jaa­nua­ri „Ring­vaa­det“, kus en­di­ne ha­ri­dus­mi­nis­ter Lii­na Kers­na se­le­tab tee­ma ke­nas­ti lah­ti. Rii­gil on ole­mas ha­ri­du­se aren­gu­ka­va, mis ja­gab ha­ri­dus­vald­kon­na eest vas­tu­ta­vad poo­led: alus- ja põ­hi­ha­ri­du­se eest ku­ni 7. klas­si­ni vas­tu­tab ko­ha­lik oma­va­lit­sus. Sealt eda­si, güm­naa­siu­mi ja kõrg­ha­ri­du­se eest, vas­tu­tab riik.

Kui ma kõr­valt­vaa­ta­ja­na jäl­gin õpe­ta­ja­te st­rei­gi tee­mat, siis kõ­lab kõr­vus ka­ko­foo­nia. Just­kui oleks ole­mas üks, nii-öel­da kesk­mi­ne õpe­ta­ja, kes mil­le­gi eest võit­leb. Prae­gu on tões­ti kõik õpe­ta­jad võrd­sed, aga tä­he­le­pa­nu, är­ge unus­ta­ge aren­gu­ka­va.

Aren­gu­ka­va on plaan, ku­hu ta­he­tak­se jõu­da, tä­na ei ol­da veel ko­hal. Läh­tu­valt aren­gu­ka­vast lii­gi­tu­vad prae­gu­sed õpe­ta­jad ka­heks. Esi­teks õpe­ta­jad, kes so­bi­tu­vad rii­gi vas­tu­tus­a­las­se, ja tei­seks õpe­ta­jad, kes sin­na ei so­bi­tu. Sin­na so­bi­tu­vad: algk­las­si­de õpe­ta­jad, põ­hi­koo­li õpe­ta­jad (ku­ni 7. klas­si­ni) ja rii­gi­güm­naa­siu­mi­de õpe­ta­jad. Sin­na ei so­bi­tu väi­kes­te põ­hi­koo­li­de 7.-9. klas­si­de õpe­ta­jad ja ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te güm­naa­siu­mio­sa õpe­ta­jad. Kum­ma­li­sel kom­bel sei­sa­vad aga mõ­le­mad õpe­ta­jad kõr­vu­ti ri­vis – adu­ma­ta, et neil on vaat et dia­met­raal­selt eri­ne­vad hu­vid.

Va­lit­sus­koa­lit­sioo­ni esialg­ne plaan oli koo­li­võr­gu kor­ras­ta­mi­ne lõ­pe­ta­da aas­taks 2027. St­reik sun­nib va­lit­sust te­gut­se­ma ko­he. Kust siis ik­ka­gi võe­tak­se puu­duv pal­ga­ra­ha? Tsi­tee­rin Kers­nat: „Ha­ri­du­se ra­has­tu­sest kõi­ge suu­rem osa, 40 prot­sen­ti lä­heb üld­ha­ri­dus­se, vei­di üle 20 prot­sen­di alus­ha­ri­dus­se ja vei­di al­la 20 prot­sen­di kõrg­koo­li­de­le, sel­le ra­ha peaks leid­ma kõi­ge suu­re­mast po­tist, üld­ha­ri­du­sest.”

Kui siia­maa­ni riik oo­tas, et ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed sä­ti­ta­vad oma aren­guid aren­gu­st­ra­tee­gias­se, siis st­reik pa­ni pin­ge pea­le. Mil­le pea­le eks­mi­nis­ter üt­leb: „Esi­me­ne samm, mis tu­leks ära te­ha – me (loe: riik) pea­me sea­du­se ta­san­dil güm­naa­siu­mi­ha­ri­du­se en­da pea­le võt­ma … Ees­tis on 64 güm­naa­siu­mit, kus on al­la 100 õpi­la­se …”.

Mi­na loen siit väl­ja, et käes on aeg, kus riik ka­vat­seb sea­du­se jõu­ga loo­bu­da täie­li­kult kõi­gist rii­gi vas­tu­tu­sel mit­te­ole­va­te õpe­ta­ja­te ülal­pi­da­mi­sest. See­ga, väi­kes­te põ­hi­koo­li­de 7.-9. klas­si­de õpe­ta­jad ja ko­ha­li­ke koo­li­de güm­naa­siu­mi­osa õpe­ta­jad jäe­tak­se täie­li­kult ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te kan­da. Oma­va­lit­sus­te vaa­te­vink­list see pers­pek­tiiv vä­ga roo­si­li­ne ei ole.
Nii, et st­reik on just­kui ka­he te­ra­ga mõõk, mis lõi­kab mõ­le­mas suu­nas. Ühelt ära ja tei­se­le juur­de. Osa õpe­ta­jaid või­dab, osa kao­tab (võib-ol­la ise­gi töö).