Ohu­tu koo­li­lõpp

TEI­LI PIIS­KOP­PEL

Iga lõpp on mil­le­gi uue al­gus ning se­da on kom­beks tä­his­ta­da. Mi­da olu­li­sem muu­tus ja po­si­tiiv­sem emot­sioon, se­da suu­re­malt tä­his­ta­tak­se. Nii on ka koo­liaas­ta lõ­pu­ga – iga klas­si edu­kas lä­bi­mi­ne on omaet­te mär­ki­mis­väär­ne, kuid põ­hi- ja kesk­ha­ri­du­se oman­da­mi­ne eri­li­se vers­ta­pos­ti üle­ta­mi­ne.

Po­lit­sei­ni­kud on oma töö­prak­ti­kas pa­ra­ku aga näi­nud, kui­das pal­ju­de noor­te jaoks on lõ­pu­peol kee­la­tud ai­ne­te tar­bi­mi­ne vii­nud õn­ne­tu­te ta­ga­jär­ge­de­ni. See­tõt­tu on pas­lik en­ne eel­seis­vat õp­peaas­ta lõp­pu nii noor­te­le kui ka lap­se­va­ne­ma­te­le mõ­ned põ­hi­tõed meel­de tu­le­ta­da.

Al­ko­ho­li- ja tu­ba­ka­too­de­te tar­vi­ta­mi­ne on alaea­lis­te­le kee­la­tud nen­de ter­vist sil­mast pi­da­des. Sõl­tu­vu­sai­ned mõ­ju­ta­vad ne­ga­tiiv­selt iga ini­me­se ke­ha ja aju, kuid noo­ru­ki veel väl­jaa­re­ne­ma­ta or­ga­nis­mi täis­kas­va­nust tun­du­valt enam.
Mi­da va­rem mee­le­mür­ke proo­vi­ma ha­ka­tak­se, se­da suu­rem on sõl­tu­vu­se tek­ki­mi­se tõe­näo­sus. Iga eda­si lü­ka­tud aas­ta­ga, mil ini­me­ne ei ole mee­le­mür­ke tar­vi­ta­nud, vä­he­neb aju­kah­jus­tus­te tek­ki­mi­se risk. Tor­di söö­mi­ne ja li­mo­naa­di joo­mi­ne ning sin­na juur­de eri­ne­va­te män­gu­de ja võist­lus­te kor­ral­da­mi­ne – on lä­bi ae­ga­de pa­rim ret­sept lõ­bu­saks peoks.

Kui aga täi­sea­li­sed lõ­pe­ta­jad on eel­ne­va­le vaa­ta­ma­ta ot­sus­ta­nud paa­ri po­kaa­li­ga tä­his­ta­da, on olu­li­ne mee­les pi­da­da, et sõl­tu­vu­sai­neid tar­vi­ta­des vä­he­neb reakt­sioo­ni­kii­rus, mõ­te muu­tub se­ga­seks ja ta­ju moo­nu­ta­tuks.

See­tõt­tu ei ole mee­le­mür­gi mõ­ju all või­ma­lik adek­vaat­selt te­ge­le­da te­ge­vus­te­ga, mis nõua­vad head aja- ja ko­ha­ta­ju ning kes­ken­du­mist, näi­teks uju­mi­ne või sõi­du­ki­juh­ti­mi­ne. Mõ­le­mast tu­leb tar­vi­ta­tud al­ko­ho­li ko­gu­sest sõl­tu­ma­ta ee­ma­le hoi­da. Uju­da jõuab su­vel veel küll ning trans­por­di va­ja­du­se tek­ki­mi­se­le võiks mõel­da en­ne­ta­valt, rää­ki­des lä­bi mõ­ne ju­hi­lu­be oma­va sõb­ra või lap­se­va­ne­ma­ga, et nad olek­sid sõi­du­val­mis.

Lap­se­va­ne­mad kui oma lap­se suu­ri­mad ees­ku­jud, saa­vad pal­ju ära te­ha sel­leks, et nen­de võ­su­ke sõl­tu­vu­sai­ne­test lu­gu ei peaks. Noo­re­ga eri­ne­va­te ai­ne­te ja te­ge­vus­te kah­ju­lik­ku­sest rää­ki­des ning oma suh­tu­mist sõ­na­de ja te­ge­vus­te kau­du väl­jen­da­des, on või­ma­lik te­ma hu­vi mee­le­mür­ki­de vas­tu vä­hen­da­da.

Sel­gi­ta­maks, et al­ko­ho­li ei to­hi juua, ei ole va­ja lap­se­le se­da proo­vi­da an­da. Uu­rin­gu­te ko­ha­selt proo­vi­vad ja tar­vi­ta­vad alaea­li­sed, kel­le­le al­ko­ho­li ko­dus pa­ku­tud on, se­da suu­re­ma tõe­näo­su­se­ga ka väl­jas­pool ko­du.

Edu­ka ja ohu­tu peo kor­ral­da­mi­se­le on või­ma­lik kaa­sa ai­da­ta näi­teks või­ma­li­ke te­ge­vus­te väl­ja pak­ku­mi­se­ga, aga ka oma­va­hel kok­ku lep­pi­des, et kee­gi lap­se­le kee­la­tud ai­neid peo­le kaa­sa ei an­na.

Noor on tu­ge­vas­ti mõ­ju­ta­tud ea­kaas­las­test ning tih­ti mu­ret­se­tak­se sõp­ra­de ar­va­mu­se pä­rast. Nii üt­le­vad noo­red sa­ge­li, et tar­vi­ta­sid kee­la­tud ai­neid või rik­ku­sid sea­dust see­tõt­tu, et tei­sed te­gid ega ta­he­tud kam­bast väl­ja jää­da. Unus­ta­tak­se, et igaüks vas­tu­tab oma te­gu­de eest ise.
21
Tu­leb mõel­da ta­ga­jär­ge­de­le ning mak­sab jul­ge­da öel­da „ei.“ Vaid igaüks ise saab te­ha en­da jaoks tur­va­li­si va­li­kuid.
Eel­ne­vat sil­mas pi­da­des on suu­rem tõe­näo­sus, et koo­li­lõ­pu pi­du jääb meel­de po­si­tiiv­se­na ega pää­di noo­re är­ka­mi­se­ga po­lit­sei­jaos­kon­nas või haig­las.