TANEL TALVE,
riigikogu e-Eesti toetusrühma esimees
Võin häbenemata kinnitada, et riigikokku tööle asudes võtsin südameasjaks kiire internetiühenduse viimise kõikjale Eestisse. Olen 2,5 aasta jooksul teinud Eestile mitu ringi peale, kohtunud külaseltsidega, suhelnud maal elavate tuhandete inimestega. Arvukad kokkusaamised ja vestlused on kinnistanud veendumust, et maalt linna kolitakse tihti seetõttu, et pole võimalik teha kaugtööd. Samale tõdemusele jõudis ka riigikontroll oma auditis.
Sotsiaaldemokraatide survel jõudis eelmise valitsuse koalitsioonileppesse 2015. aasta hilissuvel punkt, et maal elavatele peredele tuleb mõistliku hinna eest tagada kommunikatsioonid, ka kiire internet, milleks luua täiendavad toetusmehhanismid. Suunda, et riik peab andma oma panuse niiöelda viimase miili väljaehitamiseks, jätkas veel jõulisemalt 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus. Riigieelarvesse on selleks kavandatud 20 miljonit eurot.
Olen rääkinud, kui oluline on kohalike endi initsiatiiv, et kiire netiühendus ikka igasse metsatallu jõuaks. Esialgu üritati riigi tasandil minu püüdlusi naeruvääristada. Nüüdseks on üle Eesti laekunud 50 000 sooviavaldust, mis tõestab kujukalt vajadust senisest parema interneti järele. Samuti on paljud omavalitsused teinud projekti õnnestumise nimel tõsist tööd ja algatanud digiprojekte, mis kindlasti ei tohi tühja minna.
Kuigi olime algselt arvamusel, et kõige mõistlikum ja kasulikum on viia valguskaabel inimesteni üleriigilise projekti raames, siis erinevatel põhjustel otsustati maakonnapõhise variandi kasuks. Kuni viimase ajani töötas ministeerium plaaniga, kus projekti pidid panustama riik, omavalitsus ja lõpptarbija, igaüks kolmandiku ulatuses. Taoline skeem oleks aga olnud koormav omavalitsustele, kes pidanuks võrgu väljaehitamiseks laenu võtma, tegema hiljem selle haldamis- ja hooldustöid. Raskusi tekitas ka riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt. Ja muidugi pole jupikaupa ehitamine kõige tõhusam tee.
Kõik see viis ministeeriumi olulise kursimuutuseni, mis küll tegelikkuses pakub omavalitsustele ja ka inimestele soodsama lahenduse. Möönan, et esialgsete pettumuste ja arusaamatuste ärahoidmiseks pidanuks infot märksa paremini jagama ja asjaosalistega ka otse suhtlema.
Nüüd on töös üleriiklik variant, mis toob valguskaabli kõikide majapidamiste ja ettevõteteni riigi toel ning peab tuginema omavalitsustes juba tehtud töödele ja uuringutele. Omavalitsustel kaob seega vajadus investeerida oma rahakotist võrkude ehitusse ja kanda edasisi püsikulusid. Üleriiklik projekt võimaldab viia kvaliteetse ja taskukohase internetiühenduse inimesteni loodetust kiiremini.
Edasiste segaduste vältimiseks panen kirja soovitused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Igal juhul tuleb arvestada omavalitsuste seniste pingutustega ja parandada nendega koostööd. Tähtis on keskenduda tulemusele: valmima peab avatud võrk, kus teenust saavad pakkuda kõik soovijad.
Riigikogu lairiba toetusrühm ja e-Eesti toetusrühmad jätkavad tööd selle nimel, et Eesti arengut takistav digilõhe kaoks. Me kohus on tagada inimestele ja ettevõtetele võimalikult võrdsed tingimused sõltumata elu- või asukohast.