statistikaameti
rahvastikustatistika ekspert
Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring. Sattusid statistikaameti uuringusse? Osale kindlasti!
Statistikaamet saatis kevadel Eesti enam kui 10 000 inimesele teate, et nad on sattunud „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse“. Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem kui viis minutit.
Statistikaamet viib läbi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.
Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi.
Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud.
Statistikutele pole praegu selge, kui õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.
Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt kontrollida ja täpsustada.
Kulutades mõned minutid „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu“ küsimustiku täitmisele hoitakse kokku paljude inimeste ajakulu, kui Eestis õnnestub 2021. aasta loendus teostada registripõhiselt – ilma inimestelt nende andmeid küsimata.
Kuidas sellesse uuringusse satutakse? Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim on aadressipõhine ja võeti süstemaatilise juhuvaliku teel ehitisregistri ja aadressiandmete süsteemi põhjal koostatud eluruumide nimekirjast.
Valim jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühte osa küsitletakse silmast silma intervjuuna ja teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusel. Küsitletakse kõiki valimisse sattunud aadressil alaliselt või ajutiselt elavaid isikuid olenemata sellest, kas valimisse sattunud aadress on ka rahvastikuregistri järgi nende isikute elukoht.
Peale selle saadetakse veebiküsitlus ka kõigile vähemalt 18aastatele Eesti elanikele, kellel puudub rahvastikuregistris täpne aadress. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.
Osalemine on vabatahtlik. Statistikaamet on ainus riigiuuringute korraldaja, seega loodame inimeste teadlikkusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild kaotsi. Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.
