Lastetoetuste tõus vajab ühiskondlikku kokkulepet

391

hanno
HANNO PEVKUR, sotsiaalminister

Mul on väga hea meel, et pärast seda, kui peaminister Reformierakonna üldkogul rääkis lastetoetuste tõstmise vajadusest, on ühiskonnas viimastel kuudel käivitunud elav debatt sel teemal. Üha rohkem leidub inimesi, kes tahavad paremat Eestit ja on valmis selleks ise midagi ära tegema ja kaasa rääkima. Inimesed on hakanud mõistma, et jätkusuutliku positiivse iibe saavutamine ei ole vaid poliitikute ja ühe ministeeriumi mure, vaid kogu ühiskonna oma.

Vaadates viimase kümnekonna aasta arengule, saame tõdeda, et oleme loonud toimiva perede toetamise süsteemi, kus vanem saab peale lapse sündi poolteist aastat vanemahüvitist, seejärel jätkatakse talle lastetoetuste ning teiste peretoetuste maksmist. Sellise süsteemi loomine ei ole olnud juhuslik – riik saab ja peabki toetama peresid, et lapsi sünniks rohkem ja rohkem.

Samas on selge, et riigi rahalised võimalused pole põhjatud. Riik saab toetada peresid vaid nii palju, kui me kõik üheskoos riigikassasse tulu oleme tootnud. Seetõttu tuleb perede toetamisel edasisi valikuid tehes otsida lahendusi, mis on senisest paremini suunatud ehk riik peab toetama rohkem neid, kes rohkem abi vajavad.

Tõsi – universaalsed lastetoetused on olnud efektiivsed ja kindlasti ei ole soovi tänasel valitsusel neid kaotada, mistõttu on oluline, et olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Küll on võimalus toetada täiendavalt neid, kelle abivajadus suurem. Sellest lähtekohast tulenevalt olemegi kirjutamas seadusemuudatusi, mille kohaselt kahekordistuvad praegused lastetoetused allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastele. Oleme planeerinud, et lastetoetuste reform jõustub kahes osas: juba järgmise aasta 1. juulist tõuseks esimese ja teise lapse toetus 30 euroni ja kolmanda ning enama lapse toetus 80 euroni. Reformi lõplikul teostamisel on enim abivajavate laste toetused kahekordsed ehk pere esimese ja teise lapse puhul maksab riik lapse kohta toetust 40 eurot ning alates pere kolmandast lapsest 115 eurot lapse kohta.

Selle reformi teostumiseks on kindlasti vaja erinevate osapoolte ühist kokkulepet ja arusaama, kuidas reform ka tehniliselt ellu viia. Oleme kohalike omavalitsuste, maksu- ja tolli­ametiga, sotsiaalkindlustusametiga ja ekspertidega arutatud nii tuludeklaratsiooni alusel kui inimese personaalse avalduse alusel lisatoetuse maksmist. Samamoodi seda, kas haldajaks saab sotsiaalkindlustusamet või näiteks kohalikud omavalitsused.

Seniste arutelude kohaselt tundub olema kõige mõistlikum süsteem, kus kohalik omavalitsus selgitab inimese taotluse alusel välja täiendava lapsetoetuse vajaduse ja väljamakse teostatakse kas sotsiaalkindlustus­ameti või otse kohaliku omavalitsuse kaudu. Ja selleks, et inimestel ei oleks liigset koormust avalduste esitamisel, võiks avaldusi lisatoetuseks esitada üks kord kvartalis.

Ma väga loodan, et laste täiendava toetamise põhimõtted saavad kokku lepitud ja kinnitatud Riigikogus veel sel aastal, et juba järgmise aasta 1. juulist abi vajavad pered lisatoetust saama hakkaksid. Kõige tähtsam on selle juures õnnelikud lapsed.