Priit Tammeraid,
Raasiku vallavolikogu asendusliige
Mul oli suurepärane võimalus osaleda Raasiku vallavolikogu töös asendusliikmena veidi enam kui pool aastat. Nagu demokraatiale kohane, moodustub suurimat eesmärkide ühisosa omavatest volikogu liikmetest koostöögrupp, keda suures poliitikas võib nimetada koalitsiooniks. Meie volikogus leidsid omavaheliseks koostööks parimad alused valimisliit Kodukoha Eest, mille nimekirjas ka mina kandideerisin, ja valimisliit Üheskoos. Lisaks liitus meiega IRLi nimekirjast ainus volikogusse valituks osutunu. Koos mõningate arusaamatustega sai komplekteeritud uus vallavalitsus.
Usun, et mitmed tegevused on läinud uuel vallavalitsusel hästi ja mitmed eelmise vallavalitsuse poolelijäänud algatused, sealhulgas mõned „kõveraks läinud“ projektid, on sirgeks sätitud. Seega – üldiselt on kõik ju väga hästi.
Volinike riskantsed
mängud
Ma ei soovi ega saa leppida sellega, kuidas lahendati juba pikka habet kandvat Lennu kinnistu ja sinna ehitatava tootmishoone probleemi ja ma ei soovi olla osa inimeste ringist, kes on valminud lahenduse taga. Siin ei saa de jure uuele vallavalitsusele midagi ette heita – vanalt vallavalitsuselt külma tuule kätte ja kõikuvale oksale jäetud „munad“ on valla ja seaduse aspektist ilusasti koju toodud ja sooja korvi pandud.
Lennu probleem oli huvide konflikt ettevõtja ja Kalesi küla elanike vahel: Kalesi küla elanikud ei soovinud enda elumajadest 200 meetri kaugusele tootmiskompleksi ning Kalesi küla huve tugevalt esindav valimisliit Üheskoos muutis Lennu kinnistu tootmismaaks muutmise sisuliselt võimatuks. Maa muutmise otsustamisel olid Üheskoos liikmed, ja meenutades vist ka IRL, maa sihtotstarbe muutmise vastu. Seda hoolimata asjaolust, et muutmata jätmine oleks halval juhul võinud vallale maksma minna, kahjunõudena ettevõtjalt, valla kahe aasta investeeringute mahu ehk ligi 300 000 eurot. Õnneks võeti otsus sihtotstarbe muutmise kohta ülejäänud volikoguliikmete häältega siiski vastu. See oli esimene hetk, kus mõistsin, et ma ei soovi volikogu laua taga istuda koos inimestega, kes seavad ühe küla kitsa huvi ülemaks vallaelanike enamuse huvist, riskides sealjuures valla jaoks hiigelsuure kahjunõude tekkimisega.
Lennu kinnistu tee
kulukas lugu
Arvates tehtud kulutuste umbmäärast kogumaksumust võib oletada, et antud ettevõtja on kandnud oma rumaluse ja erinevate kõvade kivide jahvatamise tulemusel kulusid suurusjärgus umbes 400 000 eurot. Miks kirjutan „kandnud kulusid“ ja mitte „teinud investeeringuid“? Sest hoone ei ole tänu piiratud ligipääsule kasutatav. Selles on süüdi muidugi peamiselt ettevõtja, kes on kulutanud 50 000 eurot ja ehitanud tee, mis pole kooskõlas valla nõudmistega ega võimalda piisavat liikluskoormust. Vald on loomulikult seisukohal, et kelle asi? Ettevõtja ei saa oma „putka“ juurde raskeveokitega enda rumaluse tõttu. Ja tõepoolest – kelle asi? Teed saab ju parandada, seda saab üles võtta, kuid kõike otsast alustades tuleb kanda täiendavaid kulusid suurusjärgus 100 000 eurot.
Rumal lugu on see, et erinevalt vallast pole äriühing eelarveline institutsioon ja peab oma tegevuseks raha äritegevusega teenima. Arvestades senist kulu ja Eesti tavapäraseid kasuminumbreid ettevõtetel, peab ettevõtja iga euro teenimiseks 12 euro eest müüma. See tähendab, et Lennu kinnistuga seotud kulude katmiseks peab ettevõtja parimal juhul müüma 4 800 000 euro eest toodangut. Seda on päris palju. Eriti olukorras, kus planeeritud tootmispind seisab tühjalt.
Kes siis tegelikult kaotab?
Vaadates lugu sisuliselt, oli Lennu kinnistu viletsa viljakusega madal põllumaa Aruküla puhastusseadme taga. Leidus ettevõtja, kes täitis selle maa ja soovis sinna rajada tootmise algselt 2000 ruutmeetrile. Selline kogus tootmispinda suudaks arvatavasti pakkuda kuni 30 töökohta. Seda pole vähe Aruküla jaoks, kust on viimase 20 aastaga sisuliselt kadunud kõik kohalike elanike suuremad tööandjad peale vallavalitsuse. Kuid praeguses olukorras sai sellest plaanist vaid 1000 ruutmeetri suurune tondiloss, kusagil hinge vaakuv ettevõte ja mudase tee asemel mööda nõuetele mittevastavat asfaltteed koju sõitvad Kalesi küla elanikud.
See on vaid olukorra kuiv kirjeldus. Kuidas paistab tekkinud olukord väljapoole Raasiku valla piire – kas mitte pole tegu jõulise sõnumiga ettevõtjatele meie valla ettevõtjasõbralikkuse osas? Volikogu ei taha leida olukorrast väljapääsu ja meid ei huvita käekäik ettevõttel, kelle eesmärk oli lisaks kasumi teenimisele luua meie valda reaalseid töökohti. Ometigi on vallaelanike heaolu ja valla areng see, mille eest volinikud seisma peaksid. Hetkel tunnen, et tekkinud olukorras seda ei tehta ning volinikuna jätkamine annaks vaid võimaluse tulevikus peeglisse vaadates näha inimest, kes vastu omaenese tahtmist oli osaline enda arust ebaõigete otsuste sünni ja õigete otsuste surma juures.
Seda kõike on minu kitsarinnalise hinge jaoks liiga palju ja sellest tulenevalt ei soovi ma volikogu saalis enam edasi istuda.
Ma ei ole tuttav selle loo üheks peategelaseks oleva ettevõtjaga ning kogu siintoodud info põhineb üldlevinud infol ja tegevusel volikogus.