Kuusalu Soojuse „juhtimisvigadest“

788

Kirjutan alljärgneva vastusena Kuusalu vallavolikogu ja valimisliidu Meie Kodu esindaja Enn Kirsmani möödunud nädala Sõnumitoojas avaldatud kirjale, milles ta süüdistab Kuusalu Soojuse juhatust ning nõukogu ränkades juhtimisvigades ja kutsub üles loobuma tema sõnul „äpardunud äri päästmisest“. 
Seda kirja lugedes valdas mind sügav kurbus. Nukker on lugeda lugupeetud rahva­esindaja teravaid väljaütlemisi, mille kaudu ta soovib lõigata poliitilist kasu, samas mõistmata põhiprobleeme.

Tunnistan siiralt, et vallale kuuluva ja enam kui neljale tuhandele inimesele kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte juhtimine ei olnud kerge ülesanne. Seda enam, et viimase kuue aasta jooksul on pidanud ettevõte investeerima 47 miljonit krooni erinevatesse vee- ning soojaprojektidesse. See summa võib mõnele suurfirmale tunduda küll väiksena, kuid 5 kuni 10 miljoni kroonise aastakäibega ettevõttele on see tõsine pingutus.

Ettevõte on edukalt taotlenud riigilt ja Euroopa Liidult investeeringuteks kokku 29 miljonit krooni. Kuusalu vald on tänaseks elluviidud projektidesse omalt poolt andnud 0,3 miljonit krooni.

Ettevõte on pöördunud esmakordselt omaniku poole toetuse saamiseks. Küsitud 1,9 miljonit krooni pole väike summa, kuid mitte suur arvestades investeeringute kogumahtu. Seda enam, et vald on tänaseni toetanud külades tegutsevaid veeteenuseid pakkuvaid MTÜ-sid ja külaseltse keskmiselt miljoni krooniga igal aastal.

Kuusalu Soojus lõpetas eelmise majandusaasta 154 000 kroonise kasumiga ning kasumiga on planeeritud lõpetada ka käesolev aasta. Raskused väljenduvad aga negatiivses rahavoos. Viimase kahe aasta jooksul investeeritud 18,8 miljonit krooni on jätnud oma jälje. Kolga reoveepuhasti rekonstrueerimine keskkonnasaaste vähendamiseks ning Kuusalu katlamaja ümberehitamine hakkepuidule on olnud aga möödapääsmatud.

Vahest soovib valimisliit Meie Kodu pöörduda ka Salmistu küla elanike poole ning selgitada neile, et Salmistu veeprojekt oli „äpardunud äri“? Rahaliselt on see tõesti toonud ettevõttele uusi kohustusi, kuid puhtast joogiveest tunti seal juba ammu puudust.

Kahtlemata võinuks nii mõnedki asjad ettevõtte huvides teha veel paremini. Näiteks sagedasemad hinnatõusud tarbijatele ning varasem ja jõulisem pöördumine valla poole toetuse saamiseks.

Ettevõte vajab edaspidigi valla tuge investeeringuteks, olgu selleks alevike soojatorustike rekonstrueerimise või siis jätkuvad veemajanduse kaasajastamise projektid. Ettevõtte varade maksumus ületab kohustusi ning pankrotist on ennatlik rääkida.

Kui omanik ettevõtet ei toeta, tuleb aga paraku tõsiselt kaaluda selle tegevuse lõpetamist. Igal juhul tuleks seisata kõik lähiaastateks planeeritud arendusprojektid.

Kas see ongi Enn Kirsmani ja valimisliidu Meie Kodu taotlus?

Eelmine artikkelKäidi ust avamas
Järgmine artikkelLahemaa naised teevad soomlastega toiduprojekti „Väärtustame kohalikku“