Põllumehed hindavad tänavust sügist väga raskeks

3041

Saak on hea, aga vili väga märg, kui selle üldse põllult kätte saab, kommenteerivad viljakasvatajad.

Kuusalu vallas piimatootmise ja viljakasvatusega tegeleva Suurekivi OÜ juht Helju Veskaru ütleb, et esmakordselt tuli ettevõttel teha oma viljakuivatis teistele põllumeestele teenustööd, varem pole nii suurt vajadust olnud: „Koristusperioodil on vihma sadanud palju, alla 20protsendilise niiskusega saaki polegi, tavaliselt on olnud 14-16 protsenti, sel sügisel 23-30 protsenti. Kuivatitel on olnud tööd palju, kel endal kuivatit pole, tellib teistelt teenust või müüb Baltic Agrole, kes kuivatab ise ja pakub selle võrra odavamat hinda.“

Ta räägib, et märjematel turbamuldadel kipuvad kombainid sisse vajuma, ka see raskendab saagikoristust.

Septembri alguse poole maha sadanud rahe lõi Suurekivi kahel põllul rapsilt kaunad küljest, ligi 14 hektarilt saaki ei saadud. Firma kasvatas teravilja sel aastal kokku 266 hektaril. Otra jäi koristamata 55 hektarilt, sest maa oli liiga märg. Mujal on vili üles võetud.

Suurekivi keskmiseks saagiks kujunes: rapsi rahe tõttu 2,3 tonni hektarilt, triticalet ehk nisust ja rukkist aretatud teravilja 5,6 tonni hektarilt, odrast ei taha Helju Veskaru rääkidagi.

Leedikõrve Taimekasvatusühistu vahetas kuivati
Kuusalu valla teine suurtootja, Leedikõrve Taimekasvatusühistu, kuivatas oma vilja uhiuues kuivatis, õigemini vanasse hoonesse monteeritud kaasaegses kuivatis, elevaatorid on veel vahetamata.

Tootmisjuht Jaanus Hein jutustab, et kuivati uuendamine läks ettevõttele maksma ligi 100 000 eurot. Laenu ei võetud, taotleti toetust, kuid ei saadud, ostu peale kulus kogu eelmise aasta kasum.

„Mai lõpus oli veel vana kuivati sees, aga hea, et otsustasime uue kasuks. Kui poleks seda teinud, oleksime tänavu jänni jäänud. Eelmisel aastal oli juba vaja mõnel korral suitsevat vilja kustutamas käia. Sel aastal poleks vana ahi koormusele vastu pidanud, uus kuivati hakkas kohe tööle 24 tundi ööpäevas, mehed olid ametis kahes vahetuses. Uue kuivatiga töötada on hoopis midagi muud, kui oli varem – hoiame kokku elektrit, kütust ja  aega. See on ka vaiksem, enam ei kuulegi kodu juurde ära, kas kuivati töötab või mitte,“ jutustas Jaanus Hein.

Saakide kohta sõnab ta, et need olid paremad kui mullu: otra saadi 4,6 tonni, nisu 3,7 tonni, suvirapsi 2,1 tonni ja talirapsi 3,2 tonni punkrikaalus keskmiselt hektarilt. Haritavat põldu on ühistul üle 600 hektari.

„Praegu veel vilja müümisega ei kiirusta, hoiukohad on meil olemas,“ lisab ühistu juht.

Raasiku valla tootjad said endale kuivati
Selleks sügiseks muretsesid Raasiku valla põllumehed samuti uue kuivati – Ivo Eenpalu Hellema Talust tegi koos naabritega ühisprojekti, nad ostsid Raasiku lähedalt vana seismajäänud kuivati ning soetasid kaasaegsed seadmed, toetust said PRIAst ja ka Leader-programmist.

„Vanasti kuivatasime vilja Alavere kuivatis, aga vedada tuli liiga kaugele, see oli põhjus, et otsustasime kamba peale omale ka teha,“ selgitab Ivo Eenpalu.

Selle aasta saakide kohta sõnab ta samamoodi, et need on väga head, aga märjad: „Talirapsi saime keskmiselt 3,7 tonni hektarilt, rekordsaak oli kõige paremalt põllult 5 tonni hektari kohta. Rüpsi keskmine saak oli 2,2 tonni hektarilt. Talinisu tuli 5,7 tonni, rukist 4,1 tonni, triticalet 6 tonni hektarilt ja suvinisu 4,1 tonni hektarilt. Rapsi on veel võtmata kokku umbes 40 hektarilt. Esimest aastat katsetasin herne kasvatamist, hektarilt tuli vähemalt 3 tonni. Odra saak jäi kesiseks, keskmine odra saak oli 2,8 tonni, umbes 13 hektarit jääb tänavu koristamata. Sel aastal oli mul viljapõlde Raasiku, Anija ja Jõelähtme vallas kokku 400 hektaril.“

Koplimäe Agrol lõhkus rahe 35 hektarit rapsi
Ka Anija vallas 1200 hektaril vilja kasvatava Koplimäe Agro OÜ juht Ago Pärnamäe tõdeb, et aasta on vihmade tõttu väga raske: „Lilli ja Loo kandi rapsipõldudelt käis rahe üle, kokku 35 hektarilt. Teistelt põldudelt saime 2,5 tonni hektarilt, seal 1,5 tonni. Põllud on pehmed, kombainid upuvad. Kui ometi annaks kuiva ilma, et saaks vilja koristada, veel on lõikamata 270 hektaril. Saak on muidu hea – talirapsi tuli 4 tonni hektarilt, talinisu 6,5 tonni, otra 5. Triticalet me ei kasvatanud.“

Koplimäe Agrol on samuti oma kuivati, sisu vahetati välja 8 aastat tagasi. Enamasti kuivatati seal tänavu enda vilja, aga tehti ka teenustööd Baltic Agrole.

Koplimäe Agro alustas 23 hektariga, nüüd on haritavat maad 1500 hektarit.