Kui­das va­ba­ne­da po­lii­ti­li­sest kint­suk­raa­pi­mi­sest?

ARTUR TALVIK,
Va­bae­ra­kon­na esi­mees

Ar­vu­kalt va­baü­hen­du­si pea­vad el­lu­jää­mi­seks käi­ma po­lii­ti­ku­telt ra­ha no­ri­mas, se­da juh­tub ko­ha­li­kul ja ka riik­li­kul ta­san­dil. Sel­list alan­da­vat te­ge­vust on ha­ka­tud ni­me­ta­ma po­lii­ti­li­seks kint­suk­raa­pi­mi­seks. Üks kõi­ge il­me­kam näi­de on nii­ni­me­ta­tud ka­tu­se­ra­ha­de ja­ga­mi­ne. See on väi­ke, kuid mär­ki­mis­väär­ne osa rii­giee­lar­vest, mi­da rii­gi­ko­gu saa­di­kud saa­vad suu­na­ta oma ära­nä­ge­mi­se jär­gi nei­le mee­le­pä­ras­te­le va­baü­hen­dus­te­le või ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le. Nii on tek­ki­nud süs­teem ja oma­moo­di võist­lus MTÜ­de va­hel, kes omab pa­re­mat po­lii­ti­list tut­vust. Olen se­da kor­rup­tiiv­set süs­tee­mi va­rem­gi kri­ti­see­ri­nud.

Konk­reet­se muu­tuse­na suu­nas Va­bae­ra­kond ka­tu­se­ra­ha MTÜ­le Ees­ti Kü­la­lii­ku­mi­ne Ko­du­kant, nen­de sõl­tu­ma­tu ko­mis­jon saab taot­lus­te alu­sel ja­ga­da sel­le ra­ha va­baü­hen­dus­te­le. See on Va­bae­ra­kon­na kin­gi­tus Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va pu­hul ko­gu­kon­da­de­le. Aga mit­te ai­nult kin­gi­tus, vaid üks konk­reet­ne samm po­lii­ti­li­se kint­suk­raa­pi­mi­se lõ­pe­ta­mi­seks.

Veel olu­li­sem samm on nii­ni­me­ta­tud 1 prot­sen­di sea­du­se eel­nõu. Sel­le­ga teeb Va­bae­ra­kond et­te­pa­ne­ku, et iga Ees­ti ela­nik, kes mak­sab siin tu­lu­mak­su, saab või­ma­lu­se ühe prot­sen­dio­sa maks­tud mak­sust suu­na­ta te­ma­le mee­le­pä­ras(t)ele va­baü­hen­dus(t)ele. Täp­se­malt – tu­lu­dek­la­rat­sioo­ni täit­mi­se ajal an­tak­se ini­me­se­le üle­vaa­de maks­tud tu­lu­mak­sust ja täp­ne sum­ma, mi­da te­ma saaks suu­na­ta vas­ta­va­te­le MTÜ­de­le. Kui tu­lu on ol­nud näi­teks 10 000 eu­rot, on tu­lu­mak­su osa sel­lest 2000 eu­rot, 1 prot­sen­dio­sa aga 1/20 maks­tud tu­lu­mak­sust ehk 100 eu­rot. Sum­ma ei tun­du­gi suur, aga ko­gu rii­gi ula­tu­sest on üks prot­sen­dio­sa ko­gu­tud tu­lu­mak­sust peaae­gu 100 mil­jo­nit eu­rot.

Miks sel­li­ne süs­teem hea on? Esi­teks va­bas­tab va­baü­hen­du­sed po­lii­ti­li­sest sõl­tu­vu­sest ja an­nab nei­le juur­de mär­ga­ta­valt ra­ha. Tei­seks suu­ren­dab ko­da­ni­ke või­ma­lust ol­la kaa­sa­tud rii­gi­juh­ti­mis­se, vä­hen­da­des liialt suu­reks pai­su­nud lõ­het rah­va ja po­lii­ti­li­se või­mu va­hel. Kol­man­daks saa­me 1 prot­sen­di sea­du­se abil det­sent­ra­li­see­ri­da ja de­po­li­ti­see­ri­da ra­ha­ja­ga­mist va­baü­hen­dus­te­le.

Li­saks suu­ren­daks see ava­li­ku ra­ha ka­su­ta­mi­se efek­tiiv­sust, tu­gev­dab va­baü­hen­dus­te suh­teid sihtg­rup­pi­de ja ava­lik­ku­se­ga – va­baü­hen­du­sed peak­sid suu­na­ma näo po­lii­ti­ku­telt rah­va poo­le. Prot­sen­di­sea­dus sunniks ühen­du­si te­gut­se­ma veel kaa­sa­va­malt ja lä­bi­paist­va­malt, mõt­le­ma lä­bi te­ge­vu­si ja nen­de tu­le­mus­lik­kust, tu­gev­da­ma oma või­me­kust ja mees­kon­di.

Prot­sen­di­sea­du­st on ka kritiseeritud, kar­de­tak­se, et vä­hen­dab ini­mes­te soo­vi an­ne­ta­da. Ta­han kri­ti­see­ri­ja­te­le mee­nu­ta­da, Ees­ti ini­mes­tel va­ba ra­ha nii pal­ju po­le­gi, et veel hoog­sa­malt an­ne­ta­da. Ar­va­tak­se ka, et ha­ka­tak­se toe­ta­ma vaid näi­teks haig­la­te juur­de loo­dud MTÜ­sid ja sih­ta­su­tu­si. Meie et­te­pa­nek on, et se­da ra­ha ei saaks suu­na­ta nn riik­li­ke­le MTÜ­de­le ja sih­ta­su­tus­te­le. See tä­hen­dab, et MTÜd ja SAd, mil­le loo­jad on kas ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed või rii­gia­su­tu­sed ja nei­le kuu­lu­vad et­te­võt­jad, lan­gek­sid toe­tust saa­ja­te ni­me­kir­jast väl­ja. Sa­mu­ti ei ma­huks sin­na ni­me­kir­ja era­kon­nad.

Na­gu igal heal ideel, lei­dub ka neid, kes se­da re­he­papp­li­kult ära ka­su­ta­da soo­vi­vad. Aga sea­du­si ei to­hiks kir­ju­ta­da sul­ler­da­ja­te jär­gi, vaid ik­ka nii, et au­sad ini­me­sed kõi­ge roh­kem ka­su saaks. Vä­ga suur ka­su ko­gu ühis­kon­na­le oleks sel­le sea­du­se pu­hul po­lii­ti­li­sest kint­su­kraa­pi­mi­sest va­ba­ne­mi­ne ja see­ga ka va­baü­hen­dus­te pä­ri­selt va­ba­maks te­ge­mi­ne.