Kui­das sul tä­na in­ter­ne­tis läks?

138
HOL­GER HAL­JAND, Te­lia erak­lien­diük­su­se juht 
HOL­GER HAL­JAND,
Te­lia erak­lien­diük­su­se juht

Nu­ti­sead­med ja in­ter­net on saa­nud noor­te iga­päe­vae­lu la­hu­ta­ma­tuks kaas­la­seks. Iga päev ka­su­tab in­ter­net­ti 97 prot­sen­ti las­test. 2010. aas­tal käis mo­biil­te­le­fo­ni­ga in­ter­ne­tis kol­man­dik Ees­ti las­test, prae­gu ju­ba 86 prot­sen­ti.

Need numb­rid pä­ri­ne­vad Tar­tu Üli­koo­li uu­rin­gust, mil­le­ga kaar­dis­ta­ti las­te ja nen­de va­ne­ma­te in­ter­ne­ti­ka­su­ta­mi­se har­ju­mu­sed ja di­gi­pä­de­vu­sed. Vii­ma­se küm­ne aas­ta­ga iga­päe­vael­lu li­san­du­nud mu­ga­vu­si vaa­da­tes on ras­ke üle­hin­na­ta väär­tust, mi­da toob uu­te teh­no­loo­gia­te ka­su­ta­mi­ne, ent lii­ga sa­ge­li ala­hin­da­me sel­le­ga kaas­ne­vaid oh­te. Ehk­ki las­te di­gi­taal­ne kir­jaos­kus on nen­de en­di hin­nan­gul üld­joon­tes hea, tões­tab elu tih­ti vas­tu­pi­dist. Tead­mi­sed või­vad küll ol­la, ent pä­ri­se­lus jää­dak­se nen­de ra­ken­da­mi­se­ga jän­ni.

Ohud rea­li­see­ru­vad sa­ge­li see­tõt­tu, et lap­sed saa­vad kü­ber­ruu­mis toi­me­ta­da olu­li­selt va­ba­malt, kui teek­sid se­da pä­ri­se­lus. Kind­lal põh­ju­sel õpe­ta­me nei­le ju­ba maast ma­da­last, et tä­na­val ei to­hi võõ­ras­te­ga su­hel­da. Kui me se­da lin­na­ruu­mis ei lu­ba, siis miks akt­sep­tee­ri­me vir­tuaal­maail­mas? Ka tei­sel pool ek­raa­ni on ini­me­sed, ke­da me ei tun­ne ega usal­da. Tur­va­li­su­se hu­vi­des ei lu­ba me lap­si ük­si võõ­ras­te­le tä­na­va­te­le en­ne, kui ole­me kind­lad, et nad os­ka­vad seal lii­gel­da. Kuid miks la­se­me nad in­ter­ne­tis koh­ta­des­se, kus po­le ka ise ku­na­gi käi­nud ega tea, mil­li­sed ohud või­vad seal va­lit­se­da?

Vaid 13 prot­sen­ti lap­se­va­ne­ma­test, kel­le lap­sed on vii­ma­se aas­ta jook­sul näi­nud in­ter­ne­tis mi­da­gi häi­ri­vat, tea­vad sel­lest. Kui­gi ko­gu­ni nel­jan­dik las­test on vii­ma­se aas­ta jook­sul puu­tu­nud vee­bi­ava­rus­tes kok­ku sek­suaal­se si­su­ga, rää­ki­ma­ta kiu­sa­mi­sest, mis on koo­li­ruu­mist ko­li­nud üha enam te­le­fo­ni või in­ter­net­ti. Vii­ma­se aas­ta jook­sul on küber­kiu­sa­mist ai­nu­ük­si pealt näinud 40 prot­sen­ti las­test, kol­man­dik neist ei rää­gi sel­lest ko­ge­mu­sest kel­le­le­gi. Kam­paa­niad na­gu #suu­rim­jul­gus on aval­da­nud küll po­si­tiiv­set mõ­ju, ent pal­ju saab ära te­ha ka lap­se­va­nem.

Na­gu üt­leb raa­ma­tu „Tar­galt in­ter­ne­tis“ au­tor Dia­na Pou­del, on kin­del – kä­sud ja kee­lud siin ei toi­mi. Es­malt tu­leks muu­ta oma mõt­te­maail­ma. Las­te in­ter­ne­tist ee­ma­le hoid­mi­ne on il­lu­sioon, nad suu­da­vad min­na möö­da kõik­või­ma­li­kest pii­ra­va­test ra­ken­dus­test. Ka ka­ris­ta­mi­ne po­le la­hen­dus, sest lap­sed po­le süü­di oh­tu­des, mis vir­tuaal­maail­mas va­lit­se­vad. Neid tu­leb hoo­pis toe­ta­da ja püü­da ju­hen­da­da või­ma­li­kest ka­ri­dest möö­da. Sel­leks oleks tark õp­pi­da sel­geks ele­men­taar­sed kü­ber­hü­giee­ni reeg­lid. Alus­ta­des sel­gi­tus­test, miks on eri kesk­kon­da­des tar­vis ka­su­ta­da eri­ne­vaid pa­roo­le, ku­ni põ­hi­tõ­de­de­ni kü­ber­maail­ma ole­mu­sest ning et ka seal po­le ko­ha­sed ro­pen­da­mi­ne, va­le­ta­mi­ne, va­ras­ta­mi­ne või mis­ta­hes muu te­gu­viis, mi­da me pä­ri­se­lus en­da­le ei lu­baks.

Lõ­puks taan­dub kõik pal­jus­ki oma­va­he­lis­te­le su­he­te­le ja ele­men­taar­se­le hu­vi­le las­te te­ge­mis­te vas­tu. Kui me ei tun­ne ra­ken­du­si, män­ge või kesk­kon­di, kus on lap­sed oma sead­me­tes, siis tu­leb nen­de­ga vä­he­mas­ti põ­gu­salt tut­vust te­ha. Kui kü­si­me las­telt õh­tu­söö­gi­lauas, kui­das läks neil koo­lis või tren­nis, peak­si­me ka kü­si­ma, kui­das neil läks in­ter­ne­tis, mi­da uut seal teh­ti ja ko­ge­ti. Ta­ha­me tea­da nen­de uu­te sõp­ra­de koh­ta las­teaias või koo­lis, aga pea­me kü­si­ma nen­de koh­ta ka män­gu­kesk­kon­da­des või sot­siaal­mee­dias. Põ­hi­li­ne on õpe­ta­da lap­si sel­lest ise rää­ki­ma, sest ai­nult nii on loo­tust, et nad ja­ga­vad olu­list in­fot ka siis, kui as­jad lä­he­vad „ha­puks“.