Kol­gas tä­his­ta­ti ki­vi­sil­la taas­ta­mi­se 25. aas­ta­päe­va

JO­HAN­NA LEE EE­RIK­SOO
KÜL­LI KOP­PEL­MAA

„Ki­vi­sild on Kol­ga sü­da ja ko­du­sild, mis ühen­dab ini­me­si,“ lau­sus lau­päe­val, 8. au­gus­til Kol­ga ki­vi­sil­la taas­ta­mi­se 25. aas­ta­päe­val sel­le al­ga­ta­ja Jan­ne Ker­do MTÜst Kol­ga Aren­dus.

Sil­la taas­ta­mi­sest vee­rand­sa­ja aas­ta möö­du­mi­se tä­his­ta­mi­seks kor­ral­da­tud pi­dus­tu­sel pa­ku­ti koo­ki ning õh­tu jook­sul esi­ne­sid Kol­ga rah­va­tant­su­rühm, muu­si­kaõ­pe­ta­ja Kert­tu Saag­pakk koos oma lau­lu­las­te­ga, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor ning muu­sik Rein T. Re­ba­ne.

MTÜ Kol­ga Aren­dus eest­ve­da­ja Jan­ne Ker­do tut­vus­tas Kol­ga sil­la aja­lu­gu – pui­dust sild ehi­ta­ti 1825. aas­tal mõi­sa ja kü­la va­he­li­se jõe üle­ta­mi­seks. Aastal 1888 ehitati puidust silla asemele kivist sild. Ala­tes 1999. aas­tast on sild rii­kliku kait­se all olev ar­hi­tek­tuur­mä­les­tis.

Va­na sild taas­ta­ti 25 aas­tat ta­ga­si, 2001. aas­tal Kol­ga ela­ni­ku And­res Hein­ve­ri al­ga­tu­sel. Ehi­tus­ma­ter­ja­li­na ka­su­ta­ti ko­ha­lik­ke õhu­ke­si tööt­le­ma­ta vä­lis­pin­na­ga ki­ve ning sil­la sõi­duo­sa sil­lu­ta­ti loo­dus­li­ke mu­na­ki­vi­de­ga. Jan­ne Ker­do ju­tus­tas, et ehi­tus­töö­del oli abiks pal­ju noo­ri pois­se, kel­lest nüüd­seks on sir­gu­nud täis­kas­va­nud me­hed. Ta li­sas, et sil­la taas­ta­mi­ne ei ol­nud ai­nult ehi­tus­töö, vaid ko­gu­kon­da ühen­da­nud et­te­võt­mi­ne. Tal­gud õpe­ta­sid te­ma sõ­nul ka noo­re­ma­le põlv­kon­na­le, kui pal­ju on või­ma­lik ühi­selt te­gut­se­des ära te­ha. Just ühi­ne pin­gu­tus on Jan­ne Ker­do ar­va­tes üks põh­ju­seid, miks Kol­ga ini­me­sed tä­na­se­ni sil­last vä­ga pal­ju hoo­li­vad ning tä­nu mil­le­le on ki­vi­sild siia­ni heas kor­ras.

„Sild on täht­sal ko­hal Kol­ga rah­va seas – see on aja­loo­li­ne ehi­tis, mis ühen­dab põlv­kon­di,“ mär­kis ta.

Ki­vi­sild on Jan­ne Ker­do kin­ni­tu­sel osa Kol­ga iga­päe­va­sest elust ning kan­nab en­das nii ko­du­ko­ha aja­lu­gu kui ka rah­va ühi­seid mä­les­tu­si: „Ki­vi­sild ei ole Kol­ga jaoks ai­nult aja­loo­li­ne ehi­tis, vaid ka ko­gu­kon­na olu­li­ne kok­ku­saa­mis­koht. Sil­la taas­ta­mi­se 25. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­se­ga soo­vi­si­me mee­nu­ta­da sel­le taas­ta­mi­se lu­gu ja tä­na­da neid, kes sel­les­se pa­nus­ta­sid, sa­mu­ti tuua ini­me­sed taas ühi­se sil­la juur­de kok­ku.“

Lau­rit­sa­päe­va­pi­dus­tu­sed Kuu­sa­lu vallas
Kol­ga ki­vi­sil­la taas­ta­mi­se aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­ne kuu­lus Kuu­sa­lu val­la lau­rit­sa­päe­va­pi­dus­tus­te prog­ram­mi. Lau­rit­sa­päe­va­pi­dus­tu­sed olid ja­ga­tud mit­me­le päe­va­le, al­ga­sid ree­del, 7. au­gus­til ning kest­sid es­mas­päe­va, 10. au­gus­ti õh­tu­ni. Ka­vas oli pal­ju tra­dit­sioo­ni­li­si üri­tu­si, kuid ka uu­si al­ga­tu­si.

Ree­del, 7. au­gus­til tä­his­ta­ti Kuu­sa­lu val­las he­li­loo­ja Vel­jo Tor­mi­se 96. sün­niaas­ta­päe­va. Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts kor­ral­das tra­dit­sioo­ni­li­selt „Tor­mis Kõr­veaial 2026“, kus teh­ti kok­ku­võt­teid he­li­loo­ja 95. sün­niaas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­sest, kõ­nel­di 100. sün­niaas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­sest ning oli Ma­ri Kal­ku­ni kont­sert. Pä­rast se­da jät­kus õh­tu pä­ri­mus­lu­gu­de ja re­gi­lau­lu­de­ga Pa­ju teat­ri­ta­lus. Tu­lu ja va­ba­taht­li­kud an­ne­tu­sed läk­sid Vel­jo Tor­mi­se Vir­tuaal­kes­ku­se toe­tu­seks ja he­li­loo­ja loo­me­pä­ran­di kor­ras­ta­mi­seks.

Lau­päev al­gas Kuu­sa­lu kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res mä­les­tust­se­re­moo­nia­ga, mil­le­le järg­nes rong­käik Lau­rit­sa pal­lip­lat­si­le. Rong­käi­gu ees oli Muuk­si Tal­li ho­bu­van­ker, sel­le ta­ga kõn­di­sid li­pu­kand­jad – noor­kot­kad, ko­du­tüt­red, nais­ko­du­kaits­jad ja kait­se­liit­la­sed, nen­de hul­gas rong­käi­gu pea­kor­ral­da­ja Hei­go Vi­ja. Nen­de jä­rel liikusid val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ul­ve Märt­son, val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ja Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm, see­jä­rel val­la taid­lus­kol­lek­tii­vid ja Ea­ka­te Elu­ko­ge­mu­se Aka­dee­mia liik­med, kõi­ge lõ­pus sõit­sid va­ba­taht­li­kud pääst­jad tu­le­tõr­jeau­to­de­ga.

Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil oli laat, tegevused lastele ning esi­ne­sid ko­ha­li­kud tant­su- ja lau­lu­kol­lek­tii­vid. Esi­mest kor­da oli laa­dal Kuu­sa­lu val­las ela­va Krist­jan Kaur­la eest­ve­da­mi­sel mi­ni tšil­li­fes­ti­val „Tai­mest toi­du­ni“. K­rist­jan Kaur­la on aas­taid kas­va­ta­nud eri­ne­vaid sor­te tšil­li­sid ning fes­ti­va­li idee tek­kis soo­vist oma ko­ge­mu­si ka teis­te­ga ja­ga­da. Fes­ti­va­li kü­las­ta­jad said tut­vu­da tšil­li­tai­me­de ja eri sor­ti­de­ga, osa­le­da töö­toas, kus kõ­nel­di tšil­li kas­va­ta­mi­sest, ja­ga­ti ka prak­ti­li­si nõuan­deid. Li­saks sai tšil­li­hoi­di­seid de­gus­tee­ri­da ning os­ta tšil­list val­mis­ta­tud too­teid.

Kuu­sa­lu ki­ri­kus oli lau­rit­sa­päe­va üri­tus­te raa­mes ava­tud näi­tus, soo­vi­ja­tel oli või­ma­lus kü­las­ta­da ka ki­ri­ku­tor­ni. Pü­ha­päe­va õh­tul oli ki­ri­kus kont­sert „Ilus on pä­rio­sa“, esi­ne­sid Pi­ret Ai­du­lo ore­lil ja Ind­rek Vau trom­pe­ti­ga.

Es­mas­päe­val, 10. au­gus­til rää­gi­ti Kuu­sa­lu pas­to­raa­dis Lau­rit­sa­päe­va lu­gu­sid ning oli sa­mu­ti kont­sert. Lau­rit­sa­päe­va­pi­dus­tu­sed lõ­pe­tas tra­dit­sioo­ni­li­ne, 37. kor­da toi­mu­nud lau­rit­sa­jooks.