MARIS JÕGEVA,
arutelusarja #kuidasmekestame koordinaator
Pole enam uudis, et prognoosid ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu olulist kahanemist. Muutused on endast tunda andnud juba mitu aastat, nii avalike teenuste kokkutõmbamise, täitmata ametikohtade kui koolide-postkontorite sulgemisega. Sellest ajendatuna kutsusid vabaühendused ja ettevõtjad koos ministeeriumitega mullu sügisel ellu kogukondlike arutelude sarja #kuidasmekestame. Eesmärk oli teadvustada rahvastiku vähenemisega kaasnevaid ilminguid ja otsida koos kogukondadega lahendusi trendide mõjutamiseks. Eestis toimus kokku 34 arutelu, kus osalesid 358 inimest ja sündis 90 lahendusideed. Ida-Harjumaal kogunesid aktiivsed kaasamõtlejad augustis Anijal ning novembris Kehras.
Arutelud andsid kinnitust, et rahvastikumuutustega toimetulekuks on vaja terviklikku, süsteemset ja järjepidevat rahvastikupoliitikat, mille elluviimisel on valitsuse kõrval oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ning kogukondadel. Terviklikkus tähendab läbimõeldud tegutsemist eri eluvaldkondades – rahvastiku tulevikku ja riigi toimetulekut mõjutavad sündimuse kõrval tööpoliitika, lõimumine ja rände juhtimine, hariduse korraldus ja inimeste tervis.
Selgelt tulid esile tähelepanu vajavad valukohad. Üks neist on regionaalne ebavõrdsus, mis tekitab tõrjutust ja sunnib inimesi maapiirkondadest suurematesse linnadesse või välismaale rändama. Peaaegu igal arutelul räägiti võrdsemate võimaluste loomise vajadusest – kokku tuleks leppida avalike teenuste standardites ning riigi toes, et heal tasemel teenused oleksid kõikjal ühtviisi kättesaadavad. Tähtis on liikuvuse parandamine, paindlikum tugi ettevõtlusega alustamiseks, eluasemepoliitika korrastamine.
Oluliseks peetakse ka, et kõigil Eesti inimestel, hoolimata vanusest, tervisest, pereliikme hooldamise vajadusest, oleks võimalus osaleda tööturul ning ühiskonnaelus. Mida paindlikumad on töövormid, süsteemsemad täiendõppevõimalused ja lihtsam ettevõtlusega alustamine, seda suurem on iga elaniku väljavaade sobiva töökoha leidmiseks. Eesti peab jääma atraktiivseks avatud töö- ja kodukohaks ka teiste riikide andekatele inimestele, kes soovivad meie ettevõtetesse ja sellega Eesti arengusse panustada. Ka väljarännanud eestlastele peab kodumaale naasmine olema lihtne. Perepoliitika peaks laste sünni motiveerimise kõrval toetama nende kasvatamist ning vanematel hõlpsamalt töö- ja pereelu ühildamist. Valitsusele esitatud ettepanekute seas on näiteks peretoetuste indekseerimine ning lasterikaste perede kodutoetuste tingimuste ja portfelli laiendamine, huvihariduse toetamine, vanemluskoolituste mahu suurendamine.
Rahvastikuteadlase Allan Puuri hinnangul on rahvastikumuutustega tegelemisel oluline mõista ja arvestada inimeste väga erinevate vajaduste ja huvidega. Paraku kipume tihti lähtuma oma väärtusmaailmast, mõnikord ka vastandume meist erineva mõttemaailmaga. #kuidasmekestame arutelusari pakkus võimaluse kuulata ka teistsuguseid arvamusi ja loodetavasti mõista eri kogemusi, mis inimeste elu mõjutavad. Lisaks praktilistele ideedele tulid välja probleemide niinimetatud hallid toonid, mida on äärmuste vahelt kasulik otsida.
Demograafiliste trendide mõjutamine või nendega kohanemine pole lihtne. Kas lahendusideed teostuvad, sõltub paljuski kogukondade, omavalitsuste ja valitsusasutuste initsiatiivist.