LILJA PIIBELEHT-TARASSOV,
Anija vallavalitsuse infospetsialist, Aegviidu Päästeseltsi liige
Saabunud on suur ja soe kevad, mil viimanegi talvel kokku lükatud üüratu hiigelhang vannub lõpuks kevadpäikesele alla. Lume taandudes sirutuvad esimesed arglikud õied päikese poole. Kuid lume alt tuleb kahjuks välja veel palju „põnevat“.
Sel aastal on Teeme Ära talgute traditsioon Anija vallas saanud väikese õekese heakorrareedete näol. MTÜ Puhas Ring ja Anija vallavalitsus on kutsunud rahvast üles tegema kevadine suurpuhastus ka koduümbrustes, parkides ja mänguväljakutel. Üleskutsega on kaasa tulnud palju inimesi. Mäletan aega, kui minu lapsed veel lasteaias ei käinud. Oma igapäevastel jalutuskäikudel olin siis selline sala-prügikorjaja, et kui keegi juhtus mööda kõndima, püüdsin niisama kulgeda, aga kui kedagi läheduses polnud, toppisin tee äärde pidama jäänud pahna vankri alla kotti. Õnneks on keskkonna puhtana hoidmise teema praegu enamikul hinges ja sellist valehäbi enam vast keegi ei tunne. Heakorrareedetel on tublilt toimetanud ka lapsed. Neile on see eeskuju ja hea kool kohe maast madalast, sest kes juba paberi üles korjab, selle käest see teinekord enam nii kergelt maha ei pudene.
Kevadise koristuse juures on veel üks tahk. Olen viimasel ajal kuulnud levima hakanud arvamust, et miks peaks kevadel tegelema riisumisega? See olla lihtsalt üks suur aja raiskamine, sest kohe ju tärkab rohi ning umbes kuu aja pärast on vaja nagunii muruniitja käima panna. Rehitsemise asemel peetakse mõistlikumaks koduaias midagi mõistlikumat ette võtta, näiteks päikeselt veidi jumet saada või grillida.
Kui ilmad on soojad, kuivad ja tuulised – nagu meil viimasel nädalal on olnud – liigitub hooldamata jäetud majaümbrus niinimetatud karuteenete osakonna haldusalasse. Väikesest sädemest tekib minutitega suur pahandus. Seetõttu panen südamele, et oma kodu ja vara saab igaüks just kulu vähemaks riisudes ise kaitsta.
Vabatahtliku päästjana tiksub mul praegusel väga tuleohtlikul ajal ka koduseid toimetusi tehes kuklas teadmine, et igal hetkel võib tulla kutse, mis katkestab kõik muu ja sunnib äreval meelel roobadesse pugema. Vahel on vaja kustutada heina või metsa, halvemal juhul elumaja.
Enamasti on meil kõigil naabruses mõni maja või korter, kus talveperioodil kedagi ei ela, kuid kevade saabudes hakatakse ka seal nädalavahetustel jälle toimetama. Naabritega tasub alati vahetada paar sõna ja hoida pilk peal, kas nemad ka samamoodi ohuolukordi tajuvad. Selline omamoodi naabrivalve.
Eelmisel nädalavahetusel leidis aset juhtum, kus maastikutulekahju sai alguse päikese käes asuvast kompostihunnikust. Lisaks kevadpäikese soojusele tõuseb jäätmete temperatuur ka komposteerumisprotsessi käigus. Seekord jäi inimeste vara õnnekombel puutumata.
Aga kui oleks tegu olnud tööpäevaga, kus kedagi kodus toimetamas ei ole?
Alates 6. aprillist on Eestis välja kuulutatud tuleohtlik aeg. See tähendab, et tuld võib teha ainult selleks ettenähtud tuleasemel, tuulevaikse ilmaga. Käepärast peaksid olema esmased kustutusvahendid – kastekann või ämber veega. Ja käepärast tähendabki seda, et veenõu on ikkagi kohe tuleaseme juures, mitte kuuris aiakäru all. Tuld ei tohi jätta hetkekski järelevalveta!
Rõõmsat ja turvalist kevadet meile kõigile!