Kas jätkata raha kogumisega II sambasse?

939

Juba ligi kümme aastat tagasi sai selgeks, et olemasolev pensionisüsteem ei võimalda pakkuda rahalist kindlustatust tulevastele põlvedele. Seetõttu viidi 2002. aastal läbi pensionireform, kus oma tuleviku kujundamine anti inimeste kätte ning mille eesmärgiks seati raha tagamine tulevastele pensionäridele. Vaatamata valitsuse otsusele peatada alates 1. juunist ajutiselt maksed teise sambasse, pole aastaid tagasi seatud eesmärk muutunud ning on endiselt selge, et ainuüksi esimese samba pensionist ei jätku, et vanaduspõlves ära elada.

Keerulistele aegadele vaatamata ei tasuks meelt heita, vaid pigem näha praeguses hetkes võimalust – jätkates sissemakseid II samba fondidesse, saab praegu sama raha eest oluliselt rohkem fondiosakuid kui majanduse kõrgperioodil. Finantsturgude tõusu korral aga sõltub kogutav tootlus osakute arvust ja nende keskmisest soetamishinnast. Lisaks koguneb sissemaksete arvelt pensionikontole rohkem raha kui maksetest loobujatel. See tähendab, et pikemas perspektiivis on praegune koguja oluliselt suuremas plussis.

Alates 1. jaanuarist 2010 muutub pensionikogumine II samba fondidesse soodsamaks. Üldiselt on pensionifondidel kolme liiki tasusid. Sisenemistasu makstakse fondiosakuid ostes, valitsemistasu iga-aastaselt fondijuhtimise eest ning väljumistasu pensionipõlves raha välja võttes. Valitsemistasu on alates 2010. aastast seotud fondi suurusega – mida suurem fond, seda madalamale peab valitsemistasu langetama. Näiteks tänase seisuga langeks Eesti suurima Swedbank Pensionifond K3 valitsemistasu 1,59% ligi 1,45%ni. Aastast 2011 kaob ka sisenemistasu, mis on pensionifondil K3 hetkel 1,5%. Kui K3 fondi maht jääks tänasele tasemele, läheks 2010. aasta alguses sisse makstud 100 krooni pealt aasta jooksul tasudeks 1 krooni ja 45 senti.

On veel positiivseid suundi, mida majanduslikult raskemad ajad meile pakuvad. Nimelt neile, kes otsustavad pensioni kogumisega jätkata, kompenseerib riik aastatel 2014-2017 sissemakseid 2% ulatuses enam kui neile, kes ei jätka. See tähendab, et juhul, kui majanduskasv ületab 5 protsenti, maksab riik senise 4 protsendi asemel igakuiselt 6 protsenti sissemakseid. Siinkohal on oluline veel aspekt, et 6-protsendiline sissemakse on tagatud ka neile, kes avaldavad soovi pensionimaksete jätkamiseks, kuid on ise töötud või saavad miinimumpalka. Teisisõnu: makstes täna pensioni teise sambasse ka null krooni või vaid väikese summa, on 6-protsendiline sissemakse riigi poolt tagatud.

Pidades silmas oma algset pensionisüsteemiga liitumise eesmärki – tagada endale vääriline pension –on igal juhul oluline makseid jätkata. Pensioni kogumine on pikaajaline protsess, mis eeldab regulaarsust ning kannatlikkust. Samamoodi ka mõistmist, et majandus on tsükliline ning praegune olukord finantsturgudel saab ühel päeval ajalooks. Lisaks peab arvestama asjaoluga, et rahvastik vananeb ning kui juba täna on pension sellises suurusjärgus, millega on keeruline toime tulla, siis aastate pärast on selle maksmine riigi jaoks veelgi raskem üles­anne.

Teise samba fondide eelis peitubki selles, et investeeritakse väikeste summade kaupa ning pikaajaliselt.

Pensionikoguja peab maksete jätkamiseks esitama avalduse, mida saab teha pangakontorites või internetipangas.

Jelena Fedotova, Swedbanki investeerimisfondide fondijuht