Kas häda ja viletsus või soodne stardiplatvorm arenguks?

1028

urmo
URMO SITSI, Anija abivallavanem

5. mai Sõnumitoojas soovitab lugupeetud kunstnik Ave Nahkur võtta Anija vallal tunnuslauseks „Häda ja viletsus, raha ei ole“. Ei taha selle väljaütlemisega nõus olla. Tänu konservatiivsele eelarvepoliitikale on valla eelarve pärast suurt majanduslangust piisav, et saada hakkama kõikide esmaste kohustustega. Olgu tõestuseks talvine lumetõrje, mis neelas plaanitud 800 000 krooni asemel pea 2,5 korda rohkem. Või asjaolu, et ei ole oluliselt vähendatud ühegi valdkonna eelarvet. Suure buumi tekitas odav laenuraha ja hoogu andis juurde hulk eurotoetusi. Nüüd on selge, et need kanalid on kadunud või kadumas. Kui praegu viiakse enamus investeeringuid ellu eurotoetuste abil, kus omafinantseering on kuni 25% ja see üldjuhul laenatakse, siis enamuse erinevate toetuste lõppemisega 2013-2014 aastal võime arvestada, et meie käsutusse jääb vaid 10-15% senistest summadest. Investeeringud peavad olema otstarbekad ning eesmärgiks rahaliste vahendite ja inimeste oskuste täielik rakendamine.

Üldise heaolu tõusu tingimustes, kus paranesid nii inimeste kui valla võimalused, tundus, et me võime endale lubada paljut. Tekkis soov olla naabrist parem, olla ise omanik. Tahaplaanile jäi mõte, et tegutseda naabriga kahasse. Kas igas külas peab olema seltsimaja? Emotsioonide tasandilt vastates – jah. Kui aga analüüsida hoonete kasutust, siis selgub, et maja on suurema osa ajast kasutuseta. Kui selliseid hooneid on 15 kilomeetri raadiuses neli, siis kas need investeeringud on põhjendatud.

Isegi kui ehitame seltsi- ja kultuurimajad eurotoetuste najal, siis ülalpidamine jääb üldjuhul valla kanda. Oluliselt rohkem võiksime mõelda ka, et hooneid kasutataks mitmel otstarbel. Hommikul näiteks toimub õppetöö ja õhtupoolikul huvitegevus. „Karbikulu“ on sama, aga kasusaajate hulk oluliselt suurem. Valla investeerimise prioriteedid peaksid olema infrastruktuur, ühis­transport ja haridusasutused.

Parandades teede olukorda ja arendades ühistranspordivõrku, loome võimalused tehtud investeeringute ühiseks ja kasumlikumaks kasutamiseks, tekitame oluliselt suuremad võimalused tarbida teenuseid valla keskuses Kehras. Kindlasti aitab see kaasa tööhõive paranemisele.

Esimesena tunnevad valda elama asujad huvi lasteaia ja kooli vastu. Kvaliteetne sisu on neis olemas, nüüd tuleb panustada hoonete korrastamisse. Loodame, et Harju KOIT-kava saab lähiajal  kinnitatud ning meie gümnaasiumi peamaja remondiks umbes 17 miljonit. See tähendab, et aastaks 2012 õpivad meie lapsed samades tingimustes, mis Kuusalus, Arukülas jne.

Eelarveliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks on vallavalitsuse struktuuris kaotatud ametikohti.

Eesmärk on lõpetada dubleerivad tegevused, ka vaadatakse üle kõikide asutuste koosseisud.

Selle kõige elluviimine peab viima Anija valla paremuse poole. Kindlasti ei juhtu see homme-ülehomme ja toob kaasa mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Stardiplatvorm on meil hea. Edasine sõltub juba ühisest soovist panustada ja vajadusel ka ohverdada. Kutsun kõiki üles mõtlema ja tegutsema suurelt, säilitades seejuures siiski nii isiksuse kui kogukonna omapära.