Kait­se­me es­malt ära kõi­ge haa­va­ta­va­mad

27
JEVGENI OSSINOVSKI.

Jev­ge­ni Os­si­novs­ki,
rii­gi­ko­gu lii­ge, SDE

Kui prae­gu­se va­lit­su­se juh­ti­mi­sel läks veeb­rua­ri al­gu­ses epi­dee­mia to­taal­selt käest ära, siis ar­mas­tas pea­mi­nis­ter rää­ki­da vakt­si­nee­ri­mi­sest. Te­ma sõ­num oli: vakt­si­nee­ri­mi­ne on olu­li­ne, är­me rää­gi pii­ran­gu­test, peaa­si, et saab vakt­si­nee­ri­misp­rot­ses­si käi­ma.

Tol het­kel pi­da­nuks hoo­pis kii­res­ti ära ot­sus­ta­ma va­ja­li­kud pii­ran­gud. Nüüd­seks on need pii­ran­gud keh­tes­ta­tud suu­re hi­li­ne­mi­se ning see­tõt­tu ka suur­te ma­jan­dus­li­ke, sot­siaal­se­te ja ter­vi­se­kah­ju­de­ga ning na­ka­tu­mis­näi­ta­jad on oo­tus­pä­ra­selt ja tõen­dus­põ­hi­selt al­la tul­nud. Olu­kord on õn­neks pa­ra­ne­mas, kuid vakt­si­nee­ri­mi­se val­las on to­hu­tu se­ga­dus. Prae­gu on käes see krii­ti­li­ne hetk, kus siia­ni teh­tud vead tu­leb rut­tu pa­ran­da­da. Just vakt­si­nee­ri­mi­se kor­ral­dus koos õi­ge hõl­ma­tu­se­ga on kõi­ge olu­li­sem klots ühis­kon­na ava­mi­se st­ra­tee­gias. See peab ta­ga­ma, et pä­rast pii­ran­gu­te lee­ven­da­mist ei hak­kaks haig­la­ra­vi va­ja­dus jäl­le hüp­pe­li­selt kas­va­ma ja et jäl­le ei tu­leks kõi­ke kin­ni pan­na.

Et se­da ei juh­tuks, pea­me ka­su­ta­ma tea­dus­lik­ku imet ni­me­ga vakt­siin ja sead­ma süs­tee­mi kor­da. Ko­gu Eu­roo­pas on ab­so­luut­ne prio­ri­teet 80aas­tas­te ja va­ne­ma­te ini­mes­te vakt­sii­ni­ga hõl­ma­tus, sest sel­les va­nu­se­rüh­mas kas­vab hüp­pe­li­selt nii haig­la­ra­vi va­ja­du­se kui su­re­mu­se risk. Kui Põh­ja­maa­des on vakt­si­nee­ri­tud üle 90 prot­sen­di 80+ ini­mes­test, siis Ees­tis vaid 45 prot­sen­ti. Mis on Ees­tis häs­ti? Jõud­si­me ap­ril­li tei­sel nä­da­lal „hõ­be­me­da­li­ni“ 50-59aas­tas­te vakt­si­nee­ri­tu­te poo­lest, kui­gi sel­les ea­rüh­mas on su­re­mu­se risk nul­li­lä­he­da­ne ja haig­las­se sat­tu­mi­se risk ühek­sa kor­da väik­sem kui 80+ va­nu­se­rüh­mas.

Dek­la­ree­ri­me, et ea­kad ini­me­sed on Ees­tis vakt­si­nee­ri­mi­se ab­so­luut­ne prio­ri­teet, see on ke­nas­ti ära mär­gi­tud ka pe­rears­ti­de ju­hen­dis, aga vakt­sii­ni­doo­sid lä­he­vad mu­ja­le. Ini­me­sed su­re­vad sel­lis­te ot­sus­te tu­le­mu­se­na. Me ole­me või­me­li­sed sel­le as­ja la­hen­da­ma paa­ri nä­da­la­ga ja ta­ga­ma, et need 30 000 ini­mest saak­sid en­da vakt­sii­nid kät­te. Kait­se­me oma kõi­ge haa­va­ta­va­mad ini­me­sed ära, an­na­me ter­vis­hoiu­töö­ta­ja­te­le hõl­pu, hoia­me ära as­ja­tud sur­mad ja inim­li­kud kan­na­tu­sed.

Mi­nult on kü­si­tud, et miks ai­na se­da va­na­de tee­mat kor­ru­tan, noo­red ta­ha­vad elu ela­da. Mi­nu jaoks on see vä­ga küü­ni­li­ne lä­he­ne­mi­ne. Riik peab hoo­li­ma kõi­ge roh­kem nen­dest ini­mes­test, kes is­tu­vad ju­ba aas­ta ae­ga sur­ma­hir­mus, oo­ta­vad vakt­sii­ni­süs­ti ja vaa­ta­vad pealt, kui­das 50aas­ta­sed saa­vad tor­mi­jook­su­ga ku­sa­gil spor­di­hal­lis vakt­si­nee­ri­tud. Tei­seks, ko­gu üle­jää­nud ühis­kon­na jaoks on vä­ga olu­li­ne, et just see va­nu­se­rühm saaks es­ma­jär­je­kor­ras vakt­si­nee­ri­tud, sest nen­de hõl­ma­tu­sest sõl­tub, kui­võrd me saa­me ühis­kon­na ava­da ja ker­gen­da­da me­dit­sii­ni­süs­tee­mi tööd.

Ühis­kon­na ava­mi­se juu­res tu­leb pai­ka pan­na ka pii­sav en­ne­tus­meet­me­te süs­teem, et ei tu­leks kol­man­dat lai­net. Oli vä­ga ka­het­sus­väär­ne kuul­da, et va­lit­sus jät­ku­valt ei toe­ta hai­gus­päe­va­de hü­vi­ta­mist ala­tes esi­me­sest päe­vast täies ula­tu­ses ko­roo­na­hai­ge­te­le. Rää­ki­da ini­mes­te oma­vas­tu­tu­sest olu­kor­ras, kus on üle­kaa­lu­kas ava­lik-ühis­kond­lik hu­vi, et ko­roo­nas­se na­ka­tu­nud pü­sik­sid ko­dus! Sel­le tee­ma üm­ber on tek­ki­nud ideo­loo­gi­li­selt raa­mid või kam­mit­sad, mis ilm­sel­gelt ei ole mo­raal­sed ja töö­ta­vad vas­tu epi­dee­mia­tõr­je ees­mär­ki­de­le.