Marti Hääl,
Kuusalu vallavolikogu liige, valimisliit Üks Kuusalu Vald
Loksa Elu aprillikuises väljaandes süüdistas Värner Lootsmann Kuusalu vallavolikogu opositsioonilisi volinikke ja mind nimeliselt arupärimiste esitamises ja koostöötahte puudumises. Veel heitis Loksa linnapea meile ette tegevusetust Kuusalu valla valitsemisel eelmisel aastal. Kahjuks jäid linnapea etteheited üldsõnalisteks ja sisutühjadeks. Demagoogias minust kogenud munitsipaalpoliitikule väärilist vastast muidugi ei ole, aga uurime tema väiteid siis ükshaaval ja lähemalt.
Kõigi mullu juunist kuni detsembrini Kuusalu valla arendamiseks algatatud heade mõtete ja tegude üleslugemiseks ei jätku leheruumi, aga peatun paaril valla arengu ja juhtimise kaasajastamise mõttes olulisemal algatusel.
Selle lühikeseks jäänud valitsemisaja jooksul töötasime välja valla teede arengukava uue metoodika, kus teede investeeringute järjekorda ei määraks mitte sõbrasuhted vallavanema ja volikogu esimehega, vaid objektiivsed kriteeriumid, nagu näiteks igat konkreetset teelõiku kasutavate valla maksumaksjate arv, ühistranspordi ja jäätmeveo koormus, tolmavus jne. Kõik vallaelanikud olid sellesse algatusse ka avalike üleskutsetega kaasatud, väga paljudest küladest laekus kokku 123 ettepanekut ja väljatöötatud metoodika pani eelmine vallavalitsus vahetult enne Margus Soomi ülejooksu avalikule arutamisele.
Ühesõnaga oli selle uuenduse mõte ja eesmärk, et valla valitsemisel oleks vähem poliitilist valuutat ja suvaotsuseid ning kõigil vallaelanikel oleks ette teada, millises järjekorras teid remonditakse ja millal jõutakse ühe või teise konkreetse teelõiguni. Lisaks motiveeriks see algatus rahvastikuregistris ennast kõigil teede kasutajatel valla elanikuks ehk maksumaksjaks registreerima, kuna see mõjutaks teede remondi ja investeeringute pingerida soodsas suunas ja suurendaks samas ka valla tulusid.
Selle plaani elluviimiseks ja teetööde hankel mastaabiefekti kaudu soodsama kilomeetrihinna saavutamiseks nägime ka valla 2019 eelarvesse ette vajalikud vahendid 500 000 eurot tavapärase 100 000 asemel.
Mis on siis sellest innovatiivsest algatusest saanud Värner Lootsmanni juhitava koalitsiooni ajal? Vallaelanike jaoks olulise kohalike teede kvaliteedi hüppelise parandamise on uus koalitsioon 2019 eelarvest välja hääletanud ja pöördunud tagasi stagnatsiooni. Uuel vallavõimul on kavas 2019 investeerida teedesse viis korda vähem raha. Lisaks väheneb teetööde maht teetööde kallima kilomeetrihinna tõttu, sest 100 000 eurot on teetööde mõttes väike hange, kus parima hinna saamiseks vajalikku tõsist konkurentsi ei teki.
Aga millised konkreetsed teelõigud siis vallaelanike 123st ettepanekust lähevad aastal 2019 töösse? Kahjuks on prügikasti visatud ka meie väljatöötatud uus metoodika ja selle tööde pingerea otsustamiseks on lastud Margus Soomil moodustada teede töörühm, kust jäeti volikogu opositsiooni esindajad üldse välja. See on arusaadav, kuna eesmärk on „jaga ja valitse” põhimõttel valla juhtimist jätkata. Kellele on siis vaja neid tüütuid opositsiooni esindajaid, kes esitavad pidevalt ebamugavaid küsimusi ja hiljem võivad isegi arupärimise volikogus üle anda ja sellega Värner Lootsmanni avaliku pahameele ära teenida.
Sotsiaalvaldkonnas, mis nagu Eesti Vabariigi aastapäevakõnes ka vabariigi president rõhutas, on kohaliku omavalitsuse esmane ülesanne ja kohus-tus, algatasime Allika küla sotsiaalkorterite elamisväärseks muutmise. Usun, et kõigil, kes sealse tegeliku seisukorraga kursis, on piinlik Kuusalu valla hoolimatuse pärast seista nende eest, kes ise hakkama ei ole saanud. Vaatamata valimisliidu Ühine Kodu volinike pahameele ja propaganda külvamisele mullu kevadel, saavutasime Kuusallu rajatava toetatud elamise maja ümberprojekteerimise ja uue ehitushankega 160 000eurose kokkuhoiu valla maksumaksjale, mis oligi planeeritud Allika küla investeeringute omaosaluseks.
Kahjuks ka selle algatuse Värner Lootsmanni kiidetud uus koalitsioon volikogu 5. märtsi istungil nurjas, vallavanem põhjendas seda prioriteetide muutumisega. On muidugi tähelepanuväärne, et sotsiaalmaja ehitusel kokkuhoitud 160 000 eurot kulutab uus koalitsioon volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavalitsuse liikmete palgatõusudeks järgmiste valimisteni ära.
Haridusvaldkonnas on Kuusalu ja Loksa omavalitsustes põhimõtteliste otsuste tegemiseks kriitiline aeg. Nagu Eesti juhtiv regionaalarendusekspert ja inimgeograaf Rivo Noorkõiv 29. märtsil Rihumäel toimunud hariduskonverentsil toonitas, kaotab Kuusalu vald lähima 10 aasta jooksul ligi 20 protsenti kooliealistest lastest ja ligi 20 protsenti kohalikest maksumaksjatest. Loksa linna demograafiline väljavaade on veelgi nukram.
Sellisteks muutusteks valmistumine ja nende protsesside juhtimine eeldab aga põhjalikku strateegiat ja läbimõeldud tegevusplaani. Just selleks sai mullu sügisel ka haridusvaldkonna arengukava uuendamise protsess meie algatusel käivitatud. Kahjuks Värner Lootsmanni juhitav Loksa ega ka Kuusalu tänane võimuliit neid olulisi demograafilisi märke ei tunnista.
Kuusalu vallavolikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni 13. veebruari koosolekul kuulsime arengukava töörühmalt, et haridusvaldkonna arengukava muutmise eesmärgid ja ambitsioonid on uue vallavõimu tulekuga muutnud. Kohaliku haridusvõrgu kui terviku lähima 10 aasta arengustrateegia koostamise asemel tegeletakse nüüd iga kooli omanäolisuse ja tugevuste kaardistamisega. Samal ajal kavatsetakse ehitada Rihumäele ruumikitsikuse leevendamiseks 2000 m2 täiendavat ruumipinda, mis võimaldaks tänasega võrreldes kuni 20 protsenti suuremat õpilaste arvu Kuusalu koolis teenindada.
Kas selle kõige juures antakse endale ikka aru, et seoses demograafiliste muutustega Kolga, Vihasoo ega Loksa kooli ei ole hiljemalt 10 aasta pärast enam mõistlik ega võimalik valla maksumaksjal sellisel juhul üleval pidada? Teisisõnu senise „vabaarengu strateegia” jätkamine ja läbimõtlemata investeeringud Rihumäel tagavad meile hiljemalt aastaks 2030 kohaliku haridusteenuse koondumise Kuusallu.
Küsimus ei ole selles, kas see on hea või halb, ega selles, kas Kuusalu kool ja üldse valla haridustaristu investeeringuid vajab, vaid kas see on areng, mida Kuusalu ja Loksa elanikud päriselt soovivad? Aga sellel teemal avalikku arutelu ei peeta vajalikuks. Kahjuks Värner Lootsmann ja Urmas Kirtsi keskenduvad oma võimutaburetist kinnihoidmisele ega hooli kaugemale kui 2021. aasta kohalike valimiste tulemuseni.
Nagu volikogu 24. aprilli istungil kuulsime, on neile suureks toeks ka volinik Enn Kirsman, kes hariduse ja noorsootöö komisjoni juhina usub, et teadlaste demograafilised prognoosid Kuusalu vallas ei realiseeru. Rivo Noorkõivu juhitud Geomeedia analüüse regionaalarengu küsimustes usuvad ja neist juhinduvad Eesti Vabariigi valitsus ja haridusministeerium. Eks valik ja vastutus on tänase koalitsiooni kätes. Eks hiljemalt aastal 2030 näeme, kui tugev demograafiaekspert Enn Kirsman oli ja kui otstarbekalt valla maksumaksja raha siis 2019. aastal teadlaste arvamusi ignoreerides investeeriti.
Võttes Värner Lootsmanni kriitika kokku, soovitan leheveergudel niisama süüdistamise asemel keskenduda kohaliku elu edendamisele. Olen ettevõtjana olnud 2001. aastast tegev Loksaga mitmeski mõttes võrreldavas sadamalinnas Paldiskis. Lisaks juba Paldiskisse investeeritud kümnetele miljonitele eurodele ja loodud mitmesajale töökohale on meil uusi investeeringuid töös ka praegu. Ainuüksi 2019. aastal loome me Paldiskisse ligi 150 uut töökohta. Samuti on paljude teiste kohalike ettevõtjatega. Investeeringuid elukeskkonda on Paldiskis kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse koostöös nende aastate jooksul tehtud alates kunstmuruga jalgpalliväljakust kuni tervisekeskuse, ettevõtlusinkubaatori ja üürikorteriteni välja.
Äkki oleks sobiv aeg mõelda, miks Loksa ei ole viimasel kümnendil samaväärselt arenenud? Paldiski Ettevõtjate Liidu liikme ja kohaliku omavalitsusega koostöös käivitatud Team Paldiski nõukogu esimehena võin veendunult kinnitada, et omavalitsusjuhtide suhtumisest kohalik majanduslik ja elukeskkonna areng algab või siis lõpeb. Paldiski omab nüüd ühendatud Lääne-Harju valla koosseisus veelgi suuremat arengupotentsiaali ja konkurentsivõimet. Loksal üksi ei ole lootustki, Kuusaluga koos oleks konkurentvaldadele järele jõudmine tõsine pingutus.
Enne, kui opositsioonile koostöötahte puudumise kohta moraali lugema hakata, võiks Loksa linnapea ja Kuusalu vallavolikogu aseesimees oma palga väljateenimiseks võtta opositsiooni esitatud eelnõu Kuusalu ja Loksa ühinemisläbirääkimiste alustamiseks prioriteetsena menetlusse. Vastasel juhul Loksat ega Kuusalut uude arengufaasi pöörata lähiaastatel ei ole reaalne.
