Sulev Valdmaa
2010. aasta kevadel toimus Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla suur ja esinduslik haridusfoorum, millel osalesid hariduseluga seotud 30 inimest. Peaaegu tööpäeva kestnud aruteludes ja rühmatöödes tehti põhjalikke kokkuvõtteid valla koolide ja lasteaedade tegevuse hetkeolukorrast ning sõnastati tulevikuvajadusi.
Vallavalitsuse esindaja Kai Sinisalu andis ülevaate Kuusalu valla koolide jätkusuutlikkusest ning esitas andmed koolikohustuse ikka jõudvatest lastest valla elanike registris õppeaastate kaupa kuni õppeaastani 2016/2017. Haridussfoorumil keegi koolide ruumikitsikust ja juurde ehitamise vajadust esile ei toonud.
Haridusteemadega tegeldi järgnevatel aastatel edasi. 20. veebruaril 2013 kohtusid ümberkaudsete omavalitsuste juhid Kuusalu koolis haridusministeeriumi esindajatega. Arutati Ida-Harju koolivõrgu tuleviku üle tollal kuumaks teemaks saanud riigigümnaasiumi võtmes. Põhihuvi oli, kas Kuusallu oleks võimalik rajada meie piirkonna riigigümnaasium. Naabrid ei olnud sellest soovist innustunud ja tõdeti, et õpilaste arv ka kõikide naabrite peale kokku ei andnuks vajaminevat minimaalset õpilaste hulka garanteeritult kokku.
2014. aasta 12. novembril toimus Kuusalu rahvamajas valla haridusvaldkonna arengukava töörühma korraldatud seminar, mille osalesid taas 30 inimest. Tollane abivallavanem Aare Ets võttis kokku 2010. aasta haridusfoorumi ja 2013. aastal toimunud Ida-Harju koolivõrgu arutelu, ning tõdes, et üldiselt ollakse koolivõrguga rahul ja jätkata tuleks sama koolivõrguga. Ruumipuudusest Kuusalu koolis ei olnud juttu. Vastupidi – Aare Ets teatas, et väljatöötatava arengukava prioriteet on kvaliteetne lasteaia- ja kooliteenus ning soov saada võimalikult palju lapsi oma valla koolidesse ja lasteaedadesse.
Ka Kuusalu keskkooli direktor on olnud sama meelt, et kooli õpilaste arv peaks olema võimalikult suur. Seda sihti teenisid otseselt ka Kuusalu kooli juhtkonna mõtteavaldused 2010. aasta haridusfoorumil, et Kolga koolis tuleb keskkooliosa sulgeda. See lõpuks ka toimus, ning kusagil pidid varem Kolgas õppinud edaspidi õppima hakkama. Küllap sai Kuusalu keskkool sealt täiendust.
Sõnumitooja on kajastanud kõiki varasemaid haridusteemalisi arutelusid. 2017. aasta 8. novembri numbris annab leht teada, et Kuusalu keskkooli hoolekogu viimaste aastate protokollidest on näha, kuidas kooli ruumikitsikuse teemat on käsitletud peaaegu igal koosolekul. Vallavanemalt olevat uuritud, millal võiks saada algklasside jaoks juurdeehituse.
Kahetsusväärsel kombel ei jää muud üle, kui tuleb tõdeda, et selles küsimuses ei olegi siis toimunud ei kooli ega valla juhtimist. Hoolekogu protokollidest saab järeldada vaid seda, et vastutavad isikud ei ole probleemi asjus peale vastastikku kirjade kirjutamise või ka rääkimise mitte midagi teinud. Kuidas muidu hinnata seda, et 28. märtsil 2018 tegi meie vallavolikogu sisult sunnitud otsuse rentida Kuusalu koolipere äramahutamiseks alates järgmisest õppeaastast edasi neljaks aastaks kokku 256 424 euro eest konteinerid ilma, et eelnevaid sisulisi põhjalikke arutelusid oleks toimunud.
Kuidas toimus selle kiirotsuseni viinud juhtimine, on ära toodud 21. märtsi Sõnumitoojas. Seal kirjutatakse14. märtsil Kuusalu keskkoolis toimunud koosolekust. Leht kirjutab, et Kuusalu vallavolikogu esimees Kalmer Märtson võttis poolteist tundi kestnud arutelu kokku sõnadega: „Tänane seltskond on kahe käega selle poolt, et sügisel on õppetööks kasutada nelja klassiruumiga moodulid”. Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats rääkis, et lähiaastate prognoosi saatis kool vallavalitsusse 2015. aastal. Selle järgi peaks kolm esimest klassi alustama ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal, 2021. aastal alustavad kooliteed 2 klassi.
Mina arvan, et valla kooliikka jõudvate laste arvu prognoosid peavad igapäevaselt olema kättesaadavad vallamajas. Nende hankimiseks on seal tööl spetsialist. Koolijuht ei pea olema see isik, kes neid prognoose koolipidajale esitab – pigem ikka vastupidi. Ja kooliealiste laste arvu teades kavandab koolivõrku ning vajadusel juurde ehitamist ikka kooli(de) pidaja ehk vallavalitsus.
Kui kõik eelpoolkirjeldatu on toimunud ning alles käesoleva aasta 14. märtsi huvitatud isikute, keda vallavolikogu esimees nimetas seltskonnaks, poolspontaansel koosolekul esitatakse võimalikud lahendused ruumikitsikuse leevendamiseks Kuusalu koolis, saabki järeldada, et varem pole selles küsimuses kooli ega valla tulemuslikku juhtimist toimunud.
Koosolekul pakuti Kuusalu kooli ruumiprobleemi lahenduseks välja mitmeid võimalusi: konterinerite renti, õppetöö korraldamist kahes vahetuses, algklasside töötamist Kuusalu lasteaias, Kiiu mõisa kasutuselevõttu õppetööks, meie valla kolme kooli pluss Loksa gümnaasiumi ruumivõimaluste ärakasutamist. Variante kaalumiseks oli ja on seega mitu, kuid nendest variantidest soovisid huvitatud isikud lahendusena näha ainult konteinerite renti. Vallavanem Urmas Kirtsi ütles koosolekul selle peale, et igal otsusel on oma hind: „Kui valime moodulid, läheme oluliselt kallimat teed pidi…”
Vallavolikogu liige Marti Hääl hindas 28. märtsi volikogu istungil seda lahendust kui tulekahju kustutamist ning viitas vajadusele läbi mõelda selle otsuse võimalikud tagajärjed. Mis need võimalikud tagajärjed on, seda võib igaüks vaadata-kuulata Facebookis volikogu istungi salvestusest. Sisukas analüüs häid tagajärgi kahjuks ei prognoosi. Tehtud otsuse taga on Marti Hääle sõnul osa lapsevanemate emotsionaalne rahulolu Rihumäega seotud harjumuste säilimiseks.
Võib-olla ongi vallavolikogu 28. märtsi otsus veerand miljoni euro kulutamiseks nüüd rakendada püütava avatud juhtimise näiteks. Kuid juhtimine tähendab alati nii otsuste tegemist kui nende eest vastutuse võtmist. Kas 14. märtsi koolikoosolekul emotsionaalset rahulolu taotlenud ja vallavolikogu tema otsuse tegemisel survestanud inimesed võtavad ka vastutuse? Meie valla kogemus näitab, et suurtest ettevõtmistest ei jõua eriti miski finišisse sellisena nagu kavandatud, vaid ikka teistsugusena – tavaliselt ka kallimana.
Mina vallakodanikuna ei ole kindlasti rahul sellega, et Kuusalu kooli ruumikitsikuse probleemi lahendamisel lasti tekkida niiöelda hädaolukord. Kuusalu vald ei ole ainult Kuusalu kool ja valla elu ei ole ainult haridus. Valla kui terviku vajaduste seisukohast peaksid oma tööd tegema kõik valla palgal olevad inimesed alates vallavanemast ja koolidirektoritest kuni ametnikeni, kes andmeid koguvad ja peaksid märku andma lähenevate muudatuste vajadusest. Kui aga tekkinud olukorras öeldakse, et ah, mis selle rahaga muidu ikka teha, nagu samuti kuulda on olnud, siis tuleb juhtideks leida inimesed, kes suudavad rahva raha kasutada 21. sajandi vääriliselt.
Juba on õhus ka jutud vajadusest Kuusalu kool kui amortiseerunu üldse niiöelda ümber lükata ja uus ehitada. Võib-olla küll, kuid ka sellel on oma hind. Mulle tulevad silme ette kaunid ja funktsionaalsed Eesti koolihooned, mis on ehitatud juba 1930ndail aastail. Millal siis need ära lammutatakse?
Igatahes tuleks nüüd mind kui vallakodanikku veenda, et kõikide koolide juhtkonnad ja teised valla hariduse eest hea seisvad inimesed saaksid ühe laua taga kokku ning hakkaks lõpeks asjade üle tõsiselt järele mõtlema. Siis hoitakse ära üksteiselt teki ärasikutamised, väljapressimisele sarnanev käitumine ning lõpuks tulekahju kustutamine. Seda on minul kui vallakodanikul õigus nõuda. Milleks midu kõik eelpoolloetletud foorumid ja arengukavad, mis samuti on raha maksnud?