Har­ju maa­va­lit­su­sest saab 100. aas­ta­päe­val aja­lu­gu!

Prae­gu­seks po­le enam kel­le­le­gi uu­dis, et va­lit­sus on ot­sus­ta­nud sul­ge­da maa­va­lit­su­sed uue aas­ta al­gu­ses. See aga, mis eda­si saab või kui­das prae­gu­sed üle­san­ded ära ja­ga­tak­se, on en­di­selt ko­ha­ti sel­gu­se­tu. Mi­nis­tee­riu­mi­tes käib kii­re töö, sea­dus­te et­te­val­mis­ta­mi­ne ning üle­san­ne­te kaar­dis­ta­mi­ne.
Mi­da aga pal­jud ilm­selt ei tea, on see, et Har­ju maa­va­lit­sus saab sel aas­tal 100aas­ta­seks. Te­ge­li­kult on põh­just tä­his­ta­mi­seks ju­ba sel nel­ja­päe­val, 30. märt­sil. 30. märt­si 1917. aas­ta mää­ru­se alu­sel loo­di Har­ju maa­kon­na oma­va­lit­sus. Har­ju maa­kon­na­nõu­ko­gu liik­med olid val­da­de vo­li­ta­tud isi­kud. Har­ju maa­kon­na­nõu­ko­gu ava­mi­se koo­so­lek toi­mus 1. juu­lil 1917 Tal­lin­nas Toom­pea val­ges saa­lis. Har­ju maa­kon­na­nõu­ko­gu esi­me­heks va­li­ti Jo­han­nes Reint­hal ning as­jaa­ja­mi­se kee­leks võe­ti ees­ti keel.
Har­ju maa­kon­na­va­lit­su­se (maa­va­lit­su­se) st­ruk­tuu­ris on ol­nud alg­pe­rioo­dil ül­d­osa­kond (or­ga­ni­see­ris mit­me­te eri­ne­va­te ko­mis­jo­ni­de tööd) ja toit­lu­stuso­sa­kond (toi­duai­ne­te ta­ga­va­ra­de ar­ve­le­võt­mi­ne ning ela­nik­kon­na ja sõ­ja­väe va­rus­ta­mi­ne). Sa­mu­ti oli maa­kon­na­va­lit­su­se st­ruk­tuu­ris tee­de osa­kond (hil­jem moo­dus­ta­ti ehi­tus- ja tee­deo­sa­kond), ter­vis­hoiu­osa­kond (ühen­da­ti va­he­peal ma­jan­du­so­sa­kon­na­ga ja hil­jem moo­dus­ta­ti sot­siaa­lo­sa­kond), maa­koo­li­va­lit­sus (hil­jem moo­dus­ta­ti ha­ri­du­so­sa­kond) ning ad­mi­nist­ra­tii­v­osa­kond.
1941. aas­ta jaa­nua­ris moo­dus­ta­ti Har­ju Maa­kon­na Rah­va­saa­di­ku­te Nõu­ko­gu Täi­tev­ko­mi­tee, mil­le te­ge­vus kat­kes sak­sa oku­pat­sioo­ni ajal 1941. aas­ta sü­gi­sest ku­ni 1944. aas­ta sü­gi­se­ni.
Seo­ses maa­ra­joo­ni­de moo­dus­ta­mi­se­ga Ees­ti NSVs 1950. aas­tal lik­vi­dee­ri­ti Har­ju­maa Töö­rah­va Saa­di­ku­te Nõu­ko­gu Täi­tev­ko­mi­tee ja moo­dus­ta­ti Har­ju Ra­joo­ni Töö­rah­va Saa­di­ku­te Nõu­ko­gu Täi­tev­ko­mi­tee.
1990. aas­tal moo­dus­ta­ti Har­ju maa­kon­na­va­lit­sus ja 1993. aas­tal Har­ju maa­va­lit­sus.
Võr­rel­des al­gus­pe­rioo­di­ga on maa­va­lit­su­se üle­san­ded kõ­vas­ti muu­tu­nud ja täius­tu­nud. Har­ju maa­va­lit­su­se põ­hi­te­ge­vus on prae­gu maa­kor­ral­dus-, maa­re­for­mi-, sot­siaal- ja ter­vis­hoiu-, ha­ri­dus-, noor­soo-, kul­tuu­ri-, spor­di-, re­gio­naa­la­ren­gu-, pla­nee­rin­gu-, et­te­võt­lus-, ma­jan­dus-, ühist­rans­por­di-, rah­vas­ti­ku toi­min­gu­te, pe­re­kon­na­seisu-, inf­rast­ruk­tuu­ri- ja kesk­kon­naa­las­te üle­san­ne­te täit­mi­ne, re­gio­naal­se aren­gu prog­ram­mi­de el­lu­vii­mi­ne ning Eu­roo­pa Lii­du­ga seon­duv rii­gi­si­se­ne tea­vi­tus­te­ge­vus maa­kon­nas.
Mär­gi­li­se tä­hen­du­se­ga on ka Roo­sik­rant­si 12 hoo­ne Tal­lin­nas. See ma­ja on al­gu­sest pea­le ol­nud maa­va­lit­su­se asu­koht.
Mä­le­tan, et üt­le­sin oma aas­ta­lõ­pu­kõ­nes, et 2017. aas­ta tu­leb aja­loo­li­ne ja ega ma ju ek­si­nud­ki – tu­leb­ki, aga ehk vei­di teist­moo­di, kui me esial­gu ar­va­si­me. Kuid ta­ga­si­teed enam po­le. Ot­sus maa­va­lit­sus­te sul­ge­mi­se koh­ta on teh­tud. Mul on hea meel, et meie maa­va­lit­sus saab oma te­ge­vu­se sel­li­ses vää­ri­kas eas lõ­pe­ta­da, kuid kah­ju on sel­lest, et oma rii­gi 100. aas­ta­päe­va me kah­juks ei näe.
Sel­le­le vaa­ta­ma­ta ei la­se me sel kõi­gel end hei­du­ta­da, vaid töö­ta­me eda­si sel­le ni­mel, et vä­he­malt aas­ta lõ­pu­ni an­da pa­nus nii Har­ju­maa kui ka ko­gu Ees­ti elu aren­da­misse ning pa­re­maks muut­mis­esse!