MARGE RAJA, Anija abivallavanem
Elame nutisajandil – peaaegu igal inimesel, ka õpilasel, on nutiseade igapäevane kaasteeline kui mitte „sõber“. Viimase kolme aasta jooksul on nutiseadmed tänu Digipöörde programmile jõudnud kõikidesse Eesti koolidesse. Kuid meie ühiskonnas ja haridusasutustes arutatakse pidevalt, et õpilased kulutavad liiga palju aega nutiseadmetes, noorte viibimine värskes õhus, nende liikumisharjumused ja tervisenäitajad on halvenenud. Nendel teemadel toimusid arutelud ka hiljutisel rahvusvahelisel konverentsil Ungaris, kus osalesin Anija valla ühe esindajana.
Tehnoloogia areng loob uusi võimalusi – nutitelefon, tahvelarvuti, nutikell. Need on õpilaste igapäevased tarbeesemed. Järjest enam mõeldakse välja uusi lahendusi nutiseadmete kasutamiseks koolitunnis, et õppimine oleks huvitavam, sisukam ja õpilastelt suuremat aktiivsust nõudev. Nutiseadmetele on loodud hulgaliselt rakendusi, mida on võimalik kasutada õppetöös, enamasti on need iseseisvaks õppimiseks, mõned ka rühmatööks.
Euroopa koolid on nutiseadmete kasutamise osas väga erinevad. Eri riikides ja koolides on õpilastel nutiseadmete kasutamiseks kehtestatud erinevad reeglid. Soome Salo linna koolides kasutavad noored nutiseadmeid lisaks õppeprotsessile ka suhtlemiseks õpetajate ja juhendajatega, tunniplaani vaatamiseks, õppevalikute ja valikainete tegemiseks, info saatmiseks kooli. Selline nutiseadmete kasutus sarnaneb Eesti koolidele ja e-koolile, mille kaudu saame õppeinfot ja suhelda kooliga.
Hoopis äärmuslikum on olukord Rumeenia Sepsiköröspataki koolides, kus nutiseadmed on õpilased täielikult oma võrku haaranud, kuid õpetajatel puudub pädevus ja võimalused nutiseadmeid õppetöös kasutada. Seetõttu on riigi ees suur väljakutse, kuidas nutiseadmeid hakata hariduslikel eesmärkidel rohkem kasutama ja kuidas noored nutisõltuvusest vabastada.
Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa omavalitsuste esindajatelt kuulsime, et koolides kasutatakse nutiseadmeid vaid vajadusel ja eesmärgistatult. Tundides ei kasuta õpilased neid isiklikul otstarbel. Lisaks on koolide päevakavad koostatud selliselt, et õpilastel on võimalik vahetundides piisavalt palju kasutada kooli õueala võimalusi, atraktsioone. Näiteks Prantsusmaa Lesquini koolides on koolinädal viiepäevane, kuid kolmapäevad on terve päeva ulatuses liikumis-, matka- või spordipäevad, koolipäev toimub vabas õhus. Õppetöö sellise korraldamisega on võimalik vähendada õpilase nutiseadmes olemist.
Ungari Gàrdony väikelinna koolides on murekoht õpilaste sõltuvus nutiseadmetest. Konverentsil jagatud laiapõhjalise kogemuse toel kavatseb kohalik kool alates uuest õppeaastast keelata õpilastel nutiseadmete kasutamise. Paraku pole nendel koolidel võimalusi ega õpetajatel pädevusi nutiseadmete kasutamiseks hariduslikel eesmärkidel.
Konverentsil kogetu näitas, kui sarnased me Euroopa nutimaastikul oleme, kuid tulenevalt kohalikest võimalustest oleme erinevad – iga kool oma võimaluste, reeglite ja suhtumisega. Jõudsime tõdemuseni, et nutiseadmetest ja neis peituvast ei pea loobuma. Maailmas toimuvaga saab kursis olla ka nii, et online-elu kõrval ei unusta väärtustada pere ja sõpradega veedetud kvaliteetaega.