Euroo­pa koo­li­des eri­ne­vad nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se reeg­lid

215
MAR­GE RA­JA

MAR­GE RA­JA, Ani­ja abi­val­la­va­nem

Ela­me nu­ti­sa­jan­dil – peaae­gu igal ini­me­sel, ka õ­pi­la­sel, on nu­ti­sea­de iga­päe­va­ne kaas­tee­li­ne kui mit­te „sõ­ber“. Vii­ma­se kol­me aas­ta jook­sul on nu­ti­sead­med tä­nu Di­gi­pöör­de prog­ram­mi­le jõud­nud kõi­ki­des­se Ees­ti koo­li­des­se. Kuid meie ühis­kon­nas ja ha­ri­du­sa­su­tus­tes aru­ta­tak­se pi­de­valt, et õpi­la­sed ku­lu­ta­vad lii­ga pal­ju ae­ga nu­ti­sead­me­tes, noor­te vii­bi­mi­ne värs­kes õhus, nen­de lii­ku­mis­har­ju­mu­sed ja ter­vi­se­näi­ta­jad on hal­ve­ne­nud. Nen­del tee­ma­del toi­mu­sid aru­te­lud ka hil­ju­ti­sel rah­vus­va­he­li­sel kon­ve­rent­sil Un­ga­ris, kus osa­le­sin Ani­ja val­la ühe esin­da­ja­na.

Teh­no­loo­gia areng loob uu­si või­ma­lu­si – nu­ti­te­le­fon, tah­ve­lar­vu­ti, nu­ti­kell. Need on õpi­las­te iga­päe­va­sed tar­bee­se­med. Jär­jest enam mõel­dak­se väl­ja uu­si la­hen­du­si nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­seks koo­li­tun­nis, et õp­pi­mi­ne oleks hu­vi­ta­vam, si­su­kam ja õpi­las­telt suu­re­mat ak­tiiv­sust nõu­dev. Nu­ti­sead­me­te­le on loo­dud hul­ga­li­selt ra­ken­du­si, mi­da on või­ma­lik ka­su­ta­da õp­pe­töös, ena­mas­ti on need ise­seis­vaks õp­pi­mi­seks, mõ­ned ka rüh­ma­tööks.

Eu­roo­pa koo­lid on nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se osas vä­ga eri­ne­vad. Eri rii­ki­des ja koo­li­des on õpi­las­tel nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­seks keh­tes­ta­tud eri­ne­vad reeg­lid. Soo­me Sa­lo lin­na koo­li­des ka­su­ta­vad noo­red nu­ti­sead­meid li­saks õp­pep­rot­ses­si­le ka suht­le­mi­seks õpe­ta­ja­te ja ju­hen­da­ja­te­ga, tun­nip­laa­ni vaa­ta­mi­seks, õp­pe­va­li­ku­te ja va­lik­ai­ne­te te­ge­mi­seks, in­fo saat­mi­seks koo­li. Sel­li­ne nu­ti­sead­me­te ka­su­tus sar­na­neb Ees­ti koo­li­de­le ja e-koo­li­le, mil­le kau­du saa­me õp­pein­fot ja su­hel­da koo­li­ga.

Hoo­pis äär­mus­li­kum on olu­kord Ru­mee­nia Sep­si­kö­rös­pa­ta­ki koo­li­des, kus nu­ti­sead­med on õpi­la­sed täie­li­kult oma võr­ku haa­ra­nud, kuid õpe­ta­ja­tel puu­dub pä­de­vus ja või­ma­lu­sed nu­ti­sead­meid õp­pe­töös ka­su­ta­da. See­tõt­tu on rii­gi ees suur väl­ja­kut­se, kui­das nu­ti­sead­meid ha­ka­ta ha­ri­dus­li­kel ees­mär­ki­del roh­kem ka­su­ta­ma ja kui­das noo­red nu­ti­sõl­tu­vu­sest va­bas­ta­da.

Sak­sa­maa, Poo­la ja Prant­sus­maa oma­va­lit­sus­te esin­da­ja­telt kuul­si­me, et koo­li­des ka­su­ta­tak­se nu­ti­sead­meid vaid va­ja­du­sel ja ees­mär­gis­ta­tult. Tun­di­des ei ka­su­ta õpi­la­sed neid isik­li­kul ots­tar­bel. Li­saks on koo­li­de päe­va­ka­vad koos­ta­tud sel­li­selt, et õpi­las­tel on või­ma­lik va­he­tun­di­des pii­sa­valt pal­ju ka­su­ta­da koo­li õuea­la või­ma­lu­si, at­rakt­sioo­ne. Näi­teks Prant­sus­maa Les­qui­ni koo­li­des on koo­li­nä­dal viie­päe­va­ne, kuid kol­ma­päe­vad on ter­ve päe­va ula­tu­ses lii­ku­mis-, mat­ka- või spor­di­päe­vad, koo­li­päev toi­mub va­bas õhus. Õp­pe­töö sel­li­se kor­ral­da­mi­se­ga on või­ma­lik vä­hen­da­da õpi­la­se nu­ti­sead­mes ole­mist.

Un­ga­ri Gàr­do­ny väi­ke­lin­na koo­li­des on mu­re­koht õpi­las­te sõl­tu­vus nu­ti­sead­me­test. Kon­ve­rent­sil ja­ga­tud laia­põh­ja­li­se ko­ge­mu­se toel ka­vat­seb ko­ha­lik kool ala­tes uuest õp­peaas­tast kee­la­ta õpi­las­tel nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­se. Pa­ra­ku po­le nen­del koo­li­del või­ma­lu­si ega õpe­ta­ja­tel pä­de­vu­si nu­ti­sead­me­te ka­su­ta­mi­seks ha­ri­dus­li­kel ees­mär­ki­del.

Kon­ve­rent­sil ko­ge­tu näi­tas, kui sar­na­sed me Eu­roo­pa nu­ti­maas­ti­kul ole­me, kuid tu­le­ne­valt ko­ha­likest või­ma­lus­test ole­me eri­ne­vad – iga kool oma või­ma­lus­te, reeg­li­te ja suh­tu­mi­se­ga. Jõud­si­me tõ­de­mu­se­ni, et nu­ti­sead­me­test ja neis pei­tu­vast ei pea loo­bu­ma. Maail­mas toi­mu­va­ga saab kur­sis ol­la ka nii, et on­li­ne-elu kõr­val ei unus­ta väär­tus­ta­da pe­re ja sõp­ra­de­ga vee­de­tud kva­li­teet­ae­ga.