ANTS AAMAN seenior, ETKLi juhatuse liige
Hästi noore põlvkonna põlastav väljend iseloomustab kõige ehedamalt tunnet, kui pärast põllumeeste Toompeal käiku järgmisel hommikul mitmelt poolt kommentaare lugesin. Uskumatu, et kõrgharidusega inimeste mõistmisväli nii piiratud võib olla. Veelgi hirmsam on mõelda, et end väljendatakse parteilise, nihestatud eesmärgi nimel.
Austatud ajakirjanikud ja sotsioloogid, Eesti põllumehed ei taha piimahinna langemise kahju hüvitamist – vaid kõlvatu konkurentsi talumistasu. Ajaleht, mis on minu postkasti jõudnud mitukümmend aastat, enam sinna ei tule, sest lõpetasin tellimuse.
Seisu, milles praeguseks on valdav osa piimakarja pidajatest Eestis, on jõutud Euroopa Liidu seadusandja pikaaegse ja sihipärase tegevusega põllumajandustoetuste rakendamisel ELi siseselt. Meie põllumehed on olnud ülereageeritult viisakad, rääkides võrdse kohtlemise soovist ühises eurokatlas. See on väga leebe väljend, sarnane kurjategijat hellitavalt kurikaelaks kutsumisega.
Tegu on hoopis kõlvatu konkurentsi soodustamisega juba kahe aasta vältel, mil Eesti riigipoolne kaasfinantseerimise võimalus on kasutamata jäetud, ja praeguseks tundub, et kolmas aasta sõidab takkatraavi. Kõlvatu konkurentsi soodustamisel on aga krimimaik man. Kõlvatu konkurentsi suurimad ohvrid on olnud meie piimakarjapidajad, sest me kõik kaupleme ühisel avatud turul, millel on vaieldamatu eelis kõrgemalt doteeritud tootjail.
Kuulen juba hüütavat, et keegi pole seadust rikkunud, et ELi seadusandlusest tulenevalt on igal liikmesriigil õigus teatud mahus oma tootjaid kaasfinantseerida või mitte. Selle kivi all ongi vähk – Euroopa Liidu seadusandja on teadlikult ühisel vabal turul tekitanud kõlvatu konkurentsi võimaluse. Kahjuks on eesti poliitikud ning täidesaatev võim, kas teadlikult või teadmatusest, selle konksu alla neelanud ning asunud Eesti piimakarju Euroopa ühisturu puhastamise võrku saatma ja unustamatut panust ületootmise likvideerimisse andma.
Tundub mõneti, et maaeluminister ja ka peaminister nagu püüaksid seda konksu välja sülitada, aga kahjuks on konks liiga tugevalt ja liiga sügavale haakunud.
Pöördun avalikult õigusteadlase, euroskeptiku ja reformierakonna teisitimõtleja härra Igor Gräzini poole palvega, vaagida võimalust pöörduda Euroopa Kohtusse Euroopa Liidu seadusandja kõlvatut konkurentsi soosiva seadusandluse toimimises.
Nõue tuleks esitada kõlvatu konkurentsi looja, Euroopa Liidu seadusandja ja selle võimaluse kasutaja, Eesti Vabariigi, vastu summas, mis pärast Eesti 2016. aasta riigieelarve vastuvõtmist tõenäoliselt ulatub juba üle 50 miljoni euro Eesti põllumeestele tekitatud kõlvatu konkurentsi talumistasu. Eesti põllumees ei tohi jääda vagalt määgivaks lambukeseks, keda iga mihklipäeva paiku, kui me riigi eelarve kokku seatakse, mõne ühiskonna liikme publitseeritult võimendatud mõnituste saatel vaguralt tapalavale saadetakse.
Lõpetuseks teataks maksumaksjaile, et see pisku, mis piimatootjaile loodetavasti millalgi detsembris jagatakse, tuleb juba laekumisele järgneval päeval ajatatud maksu-, pangavõlgade ja sisendite müüjatele võlgade likvideerimisel riigi rahakotti tagasi, et seda siis erakondade aktivistide toetusteks ja riigikogu liikmete eraelu hüvitisteks taas välja maksta.
