EST­RO­NI kok­ku­tu­lek tõi Kiiu mõi­sa sa­da­kond en­dist töö­ta­jat

284
Näi­tus Kiiu mõi­sas: Est­ro­nis too­de­tud si­dea­pa­raa­ti­de ja kal­ku­laa­to­ri­te juu­res sei­sab raa­mi­tult aas­tast 1982 üle­lii­du­li­se aja­kir­ja Izob­re­ta­tel i Rat­sio­na­li­za­tor esi­kaas, mil­lel on VLA­DI­MIR MA­KA­RO­VI fo­to.

„EST­RO­NI pu­hul võib pa­ral­lee­le tõm­ma­ta tä­na­päe­vas­te start-upi­de­ga – alus­ta­tak­se uud­se­te idee­de­ga, ra­ha po­le,“ lau­sus näi­tu­se ja kok­ku­tu­le­ku pea­kor­ral­da­ja MAI­LA TAMM.

„Kuu­sa­lu kol­hoo­sist sai in­ge­lin­ves­tor Tal­lin­nast Punasest RE­Tist tul­nud tar­ka­de­le noor­te­le mees­te­le ee­sot­sas Vla­di­mir Ma­ka­ro­vi­ga,“ üt­les Est­ro­nis töö­ta­nud Mai­la Tamm ree­del, 25. ok­toob­ril Kiiu mõi­sa saa­lis, kui avas näi­tu­se ja en­dis­te töö­ta­ja­te kok­ku­tu­le­ku.

„Need me­hed hak­ka­sid te­ge­ma as­ju, mi­da Ees­tis se­ni pol­nud ja maail­mas­ki oli vä­he.“

Peakorraldaja MAILA TAMM rääkis Kiiu mõisa saalis Estroni-rahvale, milline rõõm ja ka nostalgia oli näituse materjale kokku panna. Esireas istuvad endine varustusülem ESI KULL, transpordiosakonna juhataja BRONISLAV NOOL ja galvaanikatsehhi juhtinud TIIT ALLE, tema taga GALINA BORISSOVA. Foto Sven-Olav Paavel

Elekt­roo­ni­kaet­te­võ­te Est­ron alus­tas Kiiu mõi­sas tööd 50 aastat tagasi, jaa­nua­ris 1969. Vii­ma­ne töö­ta­ja koon­da­ti jaa­nua­ris 1993 toot­mis­hoo­nest, mis asub al­ko­ho­li­toot­ja Re­me­dia kõr­val. Re­me­dia on väl­ja kas­va­nud Est­ro­ni tü­ta­ret­te­võt­test Bioest­ron.

Est­ro­ni kuul­sa­maid too­teid oli asu­tu­se­si­se­ne te­le­fo­ni­kesk­jaam Est­ron-100 ehk val­jus­ti rää­ki­nud te­le­fo­ni­de süs­teem, mi­da saa­de­ti ka Mosk­vas­se Krem­lis­se. Val­mis­ta­ti põl­lu­ma­jan­du­se mõõ­te­süs­tee­me, elekt­roo­ni­li­si kal­ku­laa­to­reid, tel­li­mu­si oli sõ­ja­töös­tu­se­le ja kos­mo­se­ra­ket­ti­des­se. Ees­ti esi­me­sed koo­liar­vu­tid Ju­ku pan­di kok­ku Kiius.

Näi­tu­se ja kok­ku­tu­le­ku idee sün­dis aas­ta ta­ga­si, kui Est­ro­ni asu­ta­ja ja di­rek­to­ri Vla­di­mir Ma­ka­ro­vi tü­tar Ma­ri­ka Ma­ka­rov viis Kiiu mõi­sas asu­vas­se val­la­maj­ja et­te­võt­te­ga seo­tud ese­meid, mi­da ei taht­nud ära vi­sa­ta. See uu­dis an­dis Mai­la Tam­me­le tõu­ke ko­gu­da neid en­di­selt Est­ro­ni-rah­valt juur­de, pa­lu­da ka fo­to­sid ja mä­les­tu­si. Sot­siaal­mee­dias ja aja­le­hes aval­da­tud üles­kut­se pea­le tu­li sa­du fo­to­sid, saa­de­ti mee­nu­tu­si. Ko­gu­tut ai­tas kor­ras­ta­da ja di­gi­ta­li­see­ri­da Est­ro­ni en­di­ne in­se­ner-konst­ruk­tor Vil­lu Praks. Näi­tu­se ku­jun­da­sid Ul­vi Meier ja Git­ta Truus Kol­ga muu­seu­mist. Ala­tes es­mas­päe­vast no­vemb­ri lõ­pu­ni on Est­ro­ni näi­tus Kiiu mõi­sa üle­mi­se kor­ru­se koo­so­le­ku­ruu­mis.

Est­ro­nis töö­ta­tud ae­ga mee­nu­ta­sid kokkutulekul Mai­la Tamm, Tiit Al­le, Vil­lu Praks, Ga­li­na Bo­ris­so­va, Tõ­nu Tük­sam­mel, Too­mas Veer­soo. Oma isast ja noor­põl­ve­mä­les­tus­test seo­ses Est­ro­ni­ga kõ­ne­les Jü­ri Ma­ka­rov.

Jü­ri Ma­ka­rov rää­kis, et eral­di et­te­võt­te loo­mi­se mõ­te sün­dis Pu­na­se RE­Ti töö­kaas­las­te sõp­rus­kon­nas, käi­di Tal­lin­nas koos, män­gi­ti ma­riaa­si: „Seal al­ga­sid ju­tud, et peaks mi­da­gi toot­ma, aga me rii­gis ei saa se­da te­ha. Näts oli too­kord vä­ga eri­li­ne asi. Sel­les rüh­mi­tu­ses olid Esi Kull, Hei­mar Hei­del­berg, Evald To­ri (töö­ta­sid Est­ro­ni al­gu­sae­ga­del Kiius koos Vla­di­mir Ma­ka­ro­vi­ga – toim.“

Ta li­sas, et mä­le­tab, kui­das isa oli maail­ma­näi­tu­sel Te­he­ra­nis Ex­po 69 tööl elekt­roo­ni­kao­sa­kon­nas, sealt tu­li ka­he kohv­ri­täie­ga, kaa­sas oli ka lauaar­vu­ti, mil­le võt­tis ko­dus tük­ki­deks ja pa­ni uues­ti kok­ku. Kül­lap see an­dis tõu­ke eda­si­seks.

Po­jal on mee­les ka biot­seh­hi loo­mi­se mõt­te sünd: „Kiiu meie­rei va­dak ko­hu­ta­valt hai­ses ja isa üt­les, et tu­leb mi­da­gi et­te võt­ta. Ta tõi Mosk­vast kaks mik­ro­bio­loo­gi pe­re­de­ga su­vi­las­se ela­ma, nad hak­ka­sid väl­ja mõt­le­ma, mi­da va­da­kust te­ha.“

Ka kõik tei­sed sõ­na­võt­nud ni­me­ta­sid mee­nu­tus­tes Vla­di­mir Ma­ka­ro­vit, Est­ro­ni eest­ve­da­jat ja pal­ju­de idee­de al­ga­ta­jat. Ta oli aas­taid töö­ta­nud Pu­na­ses RE­Tis, oli va­ne­min­se­ner sa­las­ta­tud et­te­võt­tes post­kast nr 12, kaks aas­tat en­ne Kuu­sa­lu kol­hoo­si abiet­te­võt­te Est­ron asu­ta­mist töö­tas Tal­lin­na Raa­dioe­lekt­roo­ni­ka Konst­ruee­ri­mis­bü­roos uu­te leiu­tis­te la­bo­ra­too­riu­mi ju­ha­ta­ja­na.

Est­ro­ni gal­vaa­ni­kao­sa­kon­da juh­ti­nud Tiit Al­le rõ­hu­tas: „Ma­ka­rov tu­li Kuu­sa­lu kol­hoo­si esi­me­he Ar­nold Vun­gi ju­tu­le ajal, kui just oli ol­nud tuu­mak­riis, pak­kus ha­ka­ta te­ge­ma as­ju, mis oli rii­gi­sa­la­dus, seo­tud sõ­ja­töös­tu­se­ga. Nüüd on nu­ti ja ne­ti ajas­tu, aga siis tu­li Lok­salt he­lis­ta­des sõl­tu­da te­le­fo­ni­tä­dist.“

Pea­konst­ruk­to­ri­na Est­ro­nis alus­ta­nud Tõ­nu Tük­sam­mel: „Ma­ka­ro­vil oli hea ku­jut­lus­või­me, te­gi Pu­na­ses RE­Tis et­te­pa­ne­ku val­ju­hääl­ne te­le­fo­ni­jaam väl­ja töö­ta­da. Taht­sin tead­la­seks saa­da, aga nii suu­re as­ja te­ge­mi­ne oli hu­vi­tav. Te­gin elekt­roo­ni­ka osa, Lem­bit Kirs­me re­lee. Asu­si­me koos Kir­s-me­ga Est­ro­nis­se töö­le, et ha­ka­ta toot­ma te­le­fo­ni­jaa­ma EST­RON 40-20. Mu­jal maail­mas olid So­ny ja Erics­son, oli­me neist ise­gi ees –meie kesk­jaa­ma kau­du said kor­ra­ga rää­ki­da 20 ini­mest.“

Re­me­dia eel­käi­ja Bioest­ron alus­tas jõh­vi­ka­li­köö­ri ja mu­na­li­köö­ri Kiiu Torn toot­mist 1990. aas­tal.

Bioest­ro­ni teh­no­loo­giin­se­ner-mik­ro­bio­loog Ga­li­na Bo­ris­so­va: „Vla­di­mir Ma­ka­rov oli uni­kaal­ne, tõi Ees­tis­se uue suu­na – bio­teh­no­loo­gia. Oli­me Nõu­ko­gu­de Lii­dus ain­sad, kes toot­sid tsük­lo­tekst­rii­ni, toi­du­li­san­dit E459, mi­da ka­su­ta­tak­se toi­duai­ne­te­töös­tu­ses, me­dit­sii­nis. Aeg oli õi­ge, koht va­le. Meil oli hea po­sit­sioon Nõu­ko­gu­de Lii­dus, aga mit­te maail­mas – hea kol­hoos väi­ke­ses Ees­tis ei saa­nud maail­ma mik­ro­bio­loo­giat eda­si aren­da­da.“

Vil­lu Praks tut­vus­tas Est­ro­ni too­teid ja ka koo­liar­vu­tit Ju­ku, mil­le ar­vu­ti­lin­ti ke­ris esial­gu mag­ne­to­fon. Too­mas Veer­soo li­sas, et te­ma ajal teh­ti esi­me­sed 10 Ju­kut, siis tel­li­ti veel 25 Ju­ku­ga par­tii, hil­jem läks ar­vu­ti toot­mi­ne üle Nar­va te­ha­ses­se Bal­ti­jets.

Tü­tar Ma­ri­ka Ma­ka­rov kir­ju­tab mee­nu­tus­tes: „Est­ron oli na­gu riik rii­gis. Kui kesk­koo­lis mei­le tu­ru­ma­jan­du­sest vei­di rää­gi­ti, mõis­ta­gi kui ka­pi­ta­list­li­kust igan­dist, ei mah­tu­nud mul­le pä­he, kui­das klas­si­kaas­la­sed aru ei saa, mi­da tu­ru­ma­jan­dus tä­hen­dab. Mul oli see isa Est­ro­ni-jut­tu­dest nii sel­ge – ise tu­leb lei­da too­rai­ne ja ot­si­da, ku­hu oma too­dang ma­ha müüa. Ei min­git riik­li­kult toe­ta­tud plaa­ni­ma­jan­dust, et riik esi­tab tel­li­mu­se ja an­nab sel­le jaoks kõik va­ja­li­ku. Est­ron elas ju­ba sü­ga­val Ve­ne ajal tu­ru­ma­jan­du­ses.“

Ta lau­sus pä­rast kok­ku­tu­le­kut: „To­hu­tult to­re, et Est­ro­ni 50. juu­be­li pu­hul sai sel­li­ne näi­tus teh­tud. On ot­se­kui su­gu­võ­sa kok­ku­tu­lek. Isal oleks kind­las­ti vä­ga hea meel ja sü­da soe. Isal olid pilt­li­kult öel­des an­ten­nid püs­ti, püü­dis uut in­fot kõr­ge­malt kin­ni. Ju­ba too­kord lu­ges ta kvant­maail­ma koh­ta.“

Kuu­sa­lu kol­hoo­si abiet­te­võ­te Est­ron 1968-1993

19. juu­lil 1968 esi­ta­ti aval­dus Est­ro­ni kau­ba­mär­gi kin­ni­ta­mi­seks, amet­lik kin­ni­tus saa­di 18. ap­ril­lil 1969. Toot­mi­ne al­gas Kiiu mõi­sas jaa­nua­ris 1969. Et­te­võ­te re­mon­tis aas­ta­tel 1968-1973 se­ni la­gu­ne­nult seis­nud Kiiu mõi­sa. Uu­de toot­mis­hoo­nes­se Kiiu töö­ko­ja kõr­va­le ko­li­ti 1977. Esi­me­se see­ria­too­dan­gu­na ha­ka­ti toot­ma vib­raa­to­reid ehk vib­ro­muun­dureid.
1986. aas­tal loo­dud kat­se­toot­mist­sehh Bioest­ron sai al­gu­se 1978. aas­tal, kui Est­ro­ni juur­de loo­di söö­da­pär­mi toot­mi­se grupp, töö­ta­ti väl­ja pär­mis­ta­tud va­da­ku toot­mi­ne.
Est­ro­ni asu­ta­ja ja di­rek­tor Vla­di­mir Ma­ka­rov (1930-1996) on pä­rit Uli­la kü­last Tar­tu­maalt 9lap­se­li­sest pe­rest. Õp­pis Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­ku­mis raa­dio­teh­ni­kuks ja raa­dioe­lekt­roo­ni­kat ka TPIs, mis jäi poo­le­li. Pä­rast Est­ro­ni sul­ge­mist oli ku­ni 1989 Kuu­sa­lu kol­hoo­si abie­si­mees, 1989-1991 bio­teh­no­loo­gia ja elekt­ro­na­par­atuu­ri kon­sul­tant.