
„ESTRONI puhul võib paralleele tõmmata tänapäevaste start-upidega – alustatakse uudsete ideedega, raha pole,“ lausus näituse ja kokkutuleku peakorraldaja MAILA TAMM.
„Kuusalu kolhoosist sai ingelinvestor Tallinnast Punasest RETist tulnud tarkadele noortele meestele eesotsas Vladimir Makaroviga,“ ütles Estronis töötanud Maila Tamm reedel, 25. oktoobril Kiiu mõisa saalis, kui avas näituse ja endiste töötajate kokkutuleku.
„Need mehed hakkasid tegema asju, mida Eestis seni polnud ja maailmaski oli vähe.“

Elektroonikaettevõte Estron alustas Kiiu mõisas tööd 50 aastat tagasi, jaanuaris 1969. Viimane töötaja koondati jaanuaris 1993 tootmishoonest, mis asub alkoholitootja Remedia kõrval. Remedia on välja kasvanud Estroni tütarettevõttest Bioestron.
Estroni kuulsamaid tooteid oli asutusesisene telefonikeskjaam Estron-100 ehk valjusti rääkinud telefonide süsteem, mida saadeti ka Moskvasse Kremlisse. Valmistati põllumajanduse mõõtesüsteeme, elektroonilisi kalkulaatoreid, tellimusi oli sõjatööstusele ja kosmoserakettidesse. Eesti esimesed kooliarvutid Juku pandi kokku Kiius.
Näituse ja kokkutuleku idee sündis aasta tagasi, kui Estroni asutaja ja direktori Vladimir Makarovi tütar Marika Makarov viis Kiiu mõisas asuvasse vallamajja ettevõttega seotud esemeid, mida ei tahtnud ära visata. See uudis andis Maila Tammele tõuke koguda neid endiselt Estroni-rahvalt juurde, paluda ka fotosid ja mälestusi. Sotsiaalmeedias ja ajalehes avaldatud üleskutse peale tuli sadu fotosid, saadeti meenutusi. Kogutut aitas korrastada ja digitaliseerida Estroni endine insener-konstruktor Villu Praks. Näituse kujundasid Ulvi Meier ja Gitta Truus Kolga muuseumist. Alates esmaspäevast novembri lõpuni on Estroni näitus Kiiu mõisa ülemise korruse koosolekuruumis.
Estronis töötatud aega meenutasid kokkutulekul Maila Tamm, Tiit Alle, Villu Praks, Galina Borissova, Tõnu Tüksammel, Toomas Veersoo. Oma isast ja noorpõlvemälestustest seoses Estroniga kõneles Jüri Makarov.
Jüri Makarov rääkis, et eraldi ettevõtte loomise mõte sündis Punase RETi töökaaslaste sõpruskonnas, käidi Tallinnas koos, mängiti mariaasi: „Seal algasid jutud, et peaks midagi tootma, aga me riigis ei saa seda teha. Näts oli tookord väga eriline asi. Selles rühmituses olid Esi Kull, Heimar Heidelberg, Evald Tori (töötasid Estroni algusaegadel Kiius koos Vladimir Makaroviga – toim.“
Ta lisas, et mäletab, kuidas isa oli maailmanäitusel Teheranis Expo 69 tööl elektroonikaosakonnas, sealt tuli kahe kohvritäiega, kaasas oli ka lauaarvuti, mille võttis kodus tükkideks ja pani uuesti kokku. Küllap see andis tõuke edasiseks.
Pojal on meeles ka biotsehhi loomise mõtte sünd: „Kiiu meierei vadak kohutavalt haises ja isa ütles, et tuleb midagi ette võtta. Ta tõi Moskvast kaks mikrobioloogi peredega suvilasse elama, nad hakkasid välja mõtlema, mida vadakust teha.“
Ka kõik teised sõnavõtnud nimetasid meenutustes Vladimir Makarovit, Estroni eestvedajat ja paljude ideede algatajat. Ta oli aastaid töötanud Punases RETis, oli vaneminsener salastatud ettevõttes postkast nr 12, kaks aastat enne Kuusalu kolhoosi abiettevõtte Estron asutamist töötas Tallinna Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroos uute leiutiste laboratooriumi juhatajana.
Estroni galvaanikaosakonda juhtinud Tiit Alle rõhutas: „Makarov tuli Kuusalu kolhoosi esimehe Arnold Vungi jutule ajal, kui just oli olnud tuumakriis, pakkus hakata tegema asju, mis oli riigisaladus, seotud sõjatööstusega. Nüüd on nuti ja neti ajastu, aga siis tuli Loksalt helistades sõltuda telefonitädist.“
Peakonstruktorina Estronis alustanud Tõnu Tüksammel: „Makarovil oli hea kujutlusvõime, tegi Punases RETis ettepaneku valjuhäälne telefonijaam välja töötada. Tahtsin teadlaseks saada, aga nii suure asja tegemine oli huvitav. Tegin elektroonika osa, Lembit Kirsme relee. Asusime koos Kirs-mega Estronisse tööle, et hakata tootma telefonijaama ESTRON 40-20. Mujal maailmas olid Sony ja Ericsson, olime neist isegi ees –meie keskjaama kaudu said korraga rääkida 20 inimest.“

Bioestroni tehnoloogiinsener-mikrobioloog Galina Borissova: „Vladimir Makarov oli unikaalne, tõi Eestisse uue suuna – biotehnoloogia. Olime Nõukogude Liidus ainsad, kes tootsid tsüklotekstriini, toidulisandit E459, mida kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. Aeg oli õige, koht vale. Meil oli hea positsioon Nõukogude Liidus, aga mitte maailmas – hea kolhoos väikeses Eestis ei saanud maailma mikrobioloogiat edasi arendada.“
Villu Praks tutvustas Estroni tooteid ja ka kooliarvutit Juku, mille arvutilinti keris esialgu magnetofon. Toomas Veersoo lisas, et tema ajal tehti esimesed 10 Jukut, siis telliti veel 25 Jukuga partii, hiljem läks arvuti tootmine üle Narva tehasesse Baltijets.
Tütar Marika Makarov kirjutab meenutustes: „Estron oli nagu riik riigis. Kui keskkoolis meile turumajandusest veidi räägiti, mõistagi kui kapitalistlikust igandist, ei mahtunud mulle pähe, kuidas klassikaaslased aru ei saa, mida turumajandus tähendab. Mul oli see isa Estroni-juttudest nii selge – ise tuleb leida tooraine ja otsida, kuhu oma toodang maha müüa. Ei mingit riiklikult toetatud plaanimajandust, et riik esitab tellimuse ja annab selle jaoks kõik vajaliku. Estron elas juba sügaval Vene ajal turumajanduses.“
Ta lausus pärast kokkutulekut: „Tohutult tore, et Estroni 50. juubeli puhul sai selline näitus tehtud. On otsekui suguvõsa kokkutulek. Isal oleks kindlasti väga hea meel ja süda soe. Isal olid piltlikult öeldes antennid püsti, püüdis uut infot kõrgemalt kinni. Juba tookord luges ta kvantmaailma kohta.“
Kuusalu kolhoosi abiettevõte Estron 1968-1993
19. juulil 1968 esitati avaldus Estroni kaubamärgi kinnitamiseks, ametlik kinnitus saadi 18. aprillil 1969. Tootmine algas Kiiu mõisas jaanuaris 1969. Ettevõte remontis aastatel 1968-1973 seni lagunenult seisnud Kiiu mõisa. Uude tootmishoonesse Kiiu töökoja kõrvale koliti 1977. Esimese seeriatoodanguna hakati tootma vibraatoreid ehk vibromuundureid.
1986. aastal loodud katsetootmistsehh Bioestron sai alguse 1978. aastal, kui Estroni juurde loodi söödapärmi tootmise grupp, töötati välja pärmistatud vadaku tootmine.
Estroni asutaja ja direktor Vladimir Makarov (1930-1996) on pärit Ulila külast Tartumaalt 9lapselisest perest. Õppis Tallinna Polütehnikumis raadiotehnikuks ja raadioelektroonikat ka TPIs, mis jäi pooleli. Pärast Estroni sulgemist oli kuni 1989 Kuusalu kolhoosi abiesimees, 1989-1991 biotehnoloogia ja elektronaparatuuri konsultant.