Lahemaa Maaomanike Liit
Ametkondade käitumine rahvuspargi maa- ja kinnistuomanikega meenutab üha enam omandi eksproprieerimist – „Meie hoiame ja kaitseme ja võtke teadmiseks, et seetõttu ei saa te oma maad edaspidi kasutada. Nojah, silmakirjaks laseme teil võib-olla natuke küttepuid teha, aga seda me veel vaatame, mis tingimustel. Maad me endale ei soovi, küll te müüte selle ise odavalt ära. See-eest säilitame kultuuripärandit – näe, vaatab sealt riiulilt vastu, kümne aasta pärast puhume tolmu pealt ära ja poetame heldimuspisara.“
Teiste sõnadega, on aeg otsekoheselt ütelda – omanikud, te jääte oma maast ilma ja ise ei saa sellest arugi. Varsti hakkavad kehtima kliimaseadus ning looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, mis annavad rohe-punapöördele tuult tiibadesse.
Lahemaal võib esialgu tunda rõõmu, et õuemaa on alles, kuid nagu ametnikud on kinnitanud, ka siin leidub kaitstavaid väärtusi. Tundub ju uskumatu, et lähed välja, päike paistab ja tuul puhub mahedalt, aga omand on läinud riigi valdusesse.
Kuusalu vald soovib vastu võtta üldplaneeringut, kuhu on sisse kirjutatud olulised piirangud, mis ei võimalda Lahemaal ruumilist arengut. Siia pole inimesi vaja, las loodus säilub? Kahjuks ei kujuta asjaomased ette, miks loodus peaks paigal püsima, viiskümmend kolm aastat ei ole ju püsinud. Kas keegi on analüüsinud, missugused on tagajärjed?
Hei, omanikud! Kas te selleks olete kinnisvara saanud ja soetanud, et sellest moonaka kombel loobuda? Kui tahate enda eest seista, siis Lahemaa Maaomanike Liit ootab teid. Kui aga oma maast loobuda, siis ka see on omaniku õigus, hiljem nurga taga vandumine samuti. Valik on teie.





