Jaan Oruaas, Anija vallavolikogu
aseesimees, infosüsteemide audiitor
Janek Rozov, MKM infoühiskonna
teenuste osakonna juhataja
Eestis on seatud avalike teenuste latt väga kõrgele – ainult kolme avalikku teenust me ei saa teha elektroonilisi vahendeid kasutades: abielu sõlmida ega lahutada ning kinnisvara tehinguid teha.
Seetõttu annavad hinnangud riigi e-teenustest tekkinud majanduse kogutoodangu kasvuks ligi 2 protsenti. Igaüks meist saab sellest osa, kuid teenuseid kasutades ei mõtle me selle peale. Siinjuures ei ole arvestatud ettevõtete – pangad, telefonid jne – teenuseid, mida kasutame kordades rohkem.
Riigi e-teenuste statistika näitab nende kasutuste arvu kümnetes miljonites igal aastal. See arv kõneleb ise enda eest.
Ainuüksi digiallkirju on läbi aegade antud ligi 300 miljonit korda.
Mida näitavad prognoosid?
Riigi avalike teenuste arv läheneb 2000-le. Nendest suur osa on juba e-teenused. Lisame siia valdade ja linnade üha suureneva teenuste arvu! Innustuseks on muidugi palju räägitud e-maksuameti ja äriregistri edulugudest, aga põhjusega.
Lihtsalt ennustatav on erasektori pakutavate teenuste kiire kasv, millest räägib ka kõrvalolev kirjatükk. Mõeldes, mida võiks meile pakkuda värkvõrk (seni nimega asjade internet), saame kirjeldada palju igaühe elu lihtsustavaid pisiasju. Kõik need koos annavad võimalused, milleta me oma igapäeva ette ei kujuta.
Nende võimaluste kasutamine vajab „toru“, kuhu uued võimalused kinni ei jääks. Tänased lahendused, mis on kasutada väljapool asulaid, ei ole piisavad, et vastu lüüa uutele väljakutsetele. Väljapääs praeguste teadmiste alusel on (üli)kiire internet igas majapidamises ja ettevõttes.
