EDA-MAI TAMMISTE, Anija valla lasteaedade direktor
Möödunud nädalavahetusel Paides toimunud arvamusfestivalile oli koondunud nii oma ala spetsialiste, teadlasi, koolitajaid, poliitikuid, kultuuritegelasi ja teisi arvamusliidreid, kui ka lihtsalt huvilisi. Käisin minagi seal, osalesin nii korraldajana kui külastasin teiste korraldatud arutelusid, mis mind kõnetasid. Selle aasta festivali üldteema oli tulevik ning põhifookus oli asetatud kliimamuutuste teemadele.
Pärast mitmel arutelul osalemist sain aru, kuidas võivad inimeste arusaamad erinevatest asjadest viia täiesti teistsuguse tulemuseni, kui ehk teema pealkirja põhjal oskasin oodata. Või kuidas vabalt kulgev arutelu koos loomingulise arutelujuhi ja publiku seas olevate julgemate inimeste arvamuste avaldamisega toob välja, kui erinevad me inimestena oleme ja kui erinevalt asjadest aru saame. See on väga huvitav ja samas ka hariv.
Koos Viimsi Lasteaedade direktoriga organiseerisime arutelu, millest võttis osa ka haridusminister Mailis Reps. Teema oli „Tuleviku lasteaed – mõtteviisist algab muutus“. Arutelu toimus kolme küsimuse ümber: milline on lasteaed tulevikus, milline roll on tulevikulasteaias õpetajal ning milliseid tulevikuoskusi annab lasteaed lapsele kooli kaasa. Publik võttis aktiivselt osa ning enim jäi kõlama, et tuleviku lasteaias peaks kogu õppeprotsess toimuma mängu kaudu ja lapsest lähtuvalt, seega tähtis on õpetaja loovus. Vajalikuks peeti lapsevanemate koolitamist ning toodi välja, et lasteaialapse päev on liiga pikk. Lisaks kõneldi sellest, et lasteaiarühmad on liiga suured, puudu on tugipersonalist, eriti logopeedidest, ning meil on veel palju asutusi, kus õpetaja ei saa olla õppeprotsessi juhina vaba, sest juhtkond on suletud mõtteviisiga ja vanas kinni.
Kohtasin neil kahel päeval Paide Vallimäel üsna vähe haridusjuhte. Loomulikult ei pruukinud ma trehvata kõikidega, kes olid kohal ning kõiki neist ma ei tunne. Ometi tuli mul Paides mõte, et iga (haridus)asutuse juht võiks kasvõi ühe korra käia sellisel üritusel, et tunda seda tunnet ja saada aru, kuidas on arvamuste mitmekesisuses võimalik jääda siiski iseendaks ja oma väärtuste juurde, samas aktsepteerida ka kardinaalselt teistsuguseid ja täiesti vastupidiseid arvamusi.
Kuigi reedel sadas pisut vihma, ei rikkunud see külastajate fiilingut. Üleüldse on sellel Kesk-Eesti suvisel suursündmusel Paide linn kuidagi eriliselt mõnusa õhkkonnaga. Saab tunda ennast vabalt, leides just endale sobivaid teemasid kuulamiseks ja kaasa rääkimiseks, avatud on mitmeid hubaseid söögikohti, õhtuti võib nautida kontserte ja kasvõi hiliste öötundideni tantsu lüüa, kuni vaid jaksu. Paide kesklinn on neil päevil autovaba ja väga inimsõbralik.
Need kaks festivalipäeva andsid palju positiivset. Sain mitmel korral oma mõtteid ja arvamusi välja öelda ning arutelu ette valmistades ja selle käigus tuttavaks paljude lahedate inimestega, kogemusi ja ideid ning kindlust, et teen õiget asja.
Festivalist jäävad meelde ka paar lahedat juhtumit. Üks neist oli, kui kohtasin Vallimäel jalutades algkooliealisi lapsi – kolme tüdrukut ja ühte poissi –, kes üheskoos festivalikülastajatele omaalgatuslikult rahvalaule laulsid ja nõnda kommiraha teenisid. Teine oli see, kui kahel korral ütlesid täiesti võõrad inimesed, et mul on seljas väga ilus kleit.