Vanad tegijad olid Magusamaiad, Köögikunsti kodukohvik, Rantšo, Hellema ja Õunaaia kohvik ning uued Pannkoogikohvik, Sügise, Pajumäe ja Raamatukogu kohvik.
Kohvikutepäev toimus seekord laupäeval, 13. juulil ja avati traditsiooniliselt kell kaksteist Aruküla rahvamaja ees, kus kohvikutepäeva projekti elluviija ning elushoidja, MTÜ Aruküla Kultuuriselts tegevdirektor Garina Toomingas luges ette omavalmistatud värssides päevakava, tutvustas kohvikupidajaid ning jagas neile kätte kaardid ja kohvipakid. Murule olid seatud kõverpeeglid, kust igaüks võis ennast sobiva kehakujuga vaadata. Külastajad keerutasid kohviveskit ning soetasid isiklikud kaardid. Kes soovis, võis kahe euro eest sõita kohvikutesse PAZ-bussiga nagu mullugi. Palju liiguti ka jalgsi, jalgrataste ja autodega.
„Eelmisel korral oli kohvikuid avatud rekordarv – viisteist. Sel aastal oli neid algul kirjas kaksteist. Mingil ajal hakkas mu kuklas tiksuma aga mõte, et oleks vahva, kui üheksandal korral oleks kohvikuidki täpselt üheksa,”rääkis Garina Toomingas.
„Juhtus nii, et üksteise järel andsid kolm tegijat oma loobumisest teada ning kohvikuid jäi alles minu unistuste arv üheksa. Siis ütlesin, et enam ei tohi keegi loobuda.“
Osalemisest ütles ära varasematel kohvikupäevadel kohalike seas ülipopulaarseks hinnatud Maša ja Karu, mida pidasid koolinoored koos õpetaja Leena Mölsiga. Kooli juures käivad praegu ehitustööd, seal ei olnud võimalik kohvikut avada. Teine äraütleja oli Terrassikohvik oma suviselt tiheda kultuuriprogrammi tõttu. Uksed jättis avamata ka Maasikakohvik – sealse pidaja sõnul läks ta energia sel suvel ootamatult suurtele maasikatellimustele.
„Samas on lubanud mitu varasemat kohvikupidajat, kes on nüüd aasta või paar vahet pidanud, järgmisel aastal meie juubeliüritusel kindlasti jälle platsis olla,” rõõmustas peakorraldaja Garina Toomingas.
Kohvikutepäeva keskpunktis rahvamaja ees oli seekord esimest korda väljas Aruküla Sõpruskond oma Pannkoogikohvikuga. Sama seltskond on jaganud tasuta pannkooke nii lastekaitsepäeval, perepäeval kui ka 1. septembril. Kohvikut pidanud Gerlin ja Kätrin Mets, Kaidi ja Mileene Varik, Ingrid Teino ning Helina ja Paul Müürisepp olid ärevil, kas rahvas tahab üldse osta seda, mis neil muidu ikka tasuta käes olnud. Ent poole päevaga oli taigna tarbeks varutud 18 liitrit piima juba otsa saanud ja seda pidi poest juurde tooma.
Kolmandat korda esindatud Magusamaiad, asukohaga Jaama 11 allee, palusid,et rahvas ei jätaks oma magusasoove päris viimase hetke peale, sest õhtuks võivad olla Piia Mai Kasemaa ja Kristiina Mölderi küpsetised läbi müüdud. Seetõttu ootas kümmekond inimest juba enne kohviku avamist toorjuustukooke, kohupiimataskuid ning muud head-paremat. Kohvik oli taas roosade ja valgete lillede, õhupallide ning rosettidega ehitud, teenindajad riietunud samades toonides kostüümidesse. Ühe külastaja sõnul nägi kõik välja nagu iga printsessi unistus.
Ka Järsi külas Metsaküla tee 9 asuv Köögikunsti kodukohvik, kus toimetas Tuulikki Luik oma tiimiga, avas koduaia külalistele kolmandat korda. Menüü oli rikkalik. Kohvikulised kiitsid kõige rohkem kukeseenesuppi ning pavlova torti. Lisaks maitsvale toidule meeldisid rahvale mugavad istekohad ja suur mänguväljak maa sisse kaevatud batuudiga.
Perekond Tederi teist korda korraldatud Rantšo kohvikus, mis asus Kaasiku 2, nauditi asjakohast interjööri salooni, heinapallide ja kasepakkudest toolide-laudadega ning pakutud toitu. Suuremad kiitsid šašlõkki ning burgerit, lapsed maiustasid paisutatud riisikookidega. Iga maius oli kaunistatud omanäoliselt, teenindaja lubas lastel enda käega sobiva koogi välja valida. Suur grill töötas täiel võimsusel, kuid burgeri soovijatel tuli varuda kannatlikkust – niivõrd suur oli roogade menu.
Piiri 12 asuvas raamatukogus peetud Raamatukogu kohvik Kati Karu juhtimisel oli avatud esimest korda. Palava suveilma sekka pakuti seal mõnusat varju. Et külastajaid jahutada, olid menüüs jääkohv ja jäätisekokteil, mille juurde sai küpsiseid krõbistada. Küpsetiste retseptid võttis kohvikupidaja Joanne Fluke’i lugudest ja samad teosed olid eksponeerimiseks ka lauale asetatud. Külastajad said soovi korral raamatuid laenutada või isiklikke teoseid kas raamatukogule annetada või teistega vahetada.
Kati Karu rääkis, et tuli sellise kohviku ideele, sest vaja on raha Raasiku vallas toimuva laste suvelugemise võistluse meenete jaoks. Esmalt lootis teiste kohvikupidajate käest annetusi küsida, kohvikutepäeva peakorraldaja Garina Toomingaga vesteldes tekkis aga julgus oma kohvik avada. „Küpsetiste müügiga sai projekti tarvis korralik algus tehtud. Kuna Aruküla lapsed on üle ootuste tublid suvelugejad, on kohalike asutuste toetus samuti väga teretulnud,” ütles Kati Karu.
Sügise põik 2 oli Ave Veideril ja Gerli Kähril esimest korda avatud Sügise kohvik, mis oli kujundatud sügiseselt värvikirevalt. Telk oli kaunistatud vimplitega ja maiustused värvikalt kaetud. Palju oli kasutatud marju – musti ja punaseid sõstraid, maasikaid. Pakuti ka pehmet masinajäätist ning värskelt röstitud ubadest kohvi. Lapsed said murul mängida ja õnneloosis kätt proovida. Taustaks kõlas mahe muusika.
Talve tee 1 asunud ja teist korda avatud Õunaaia kohvikus Maiken ja Argo Remliku ning nende sõprade juures pakuti suitsutatud tuulehaugi ja kiirsoolakurki, kooke ja vahvleid. Joogiks leidus kohvi, koduõlut, limonaadi. Suures hubases aias oli varju pakkuvate puude all palju mõnusaid istekohti ja värvikaid lillepeenraid, lastele ronimisköied, discgolf ja sädelusega tätoveeringud. Lustimist jätkus, väiksemad ei tahtnud kuidagi edasi liikuda.
Tallinna maantee 37A oli kolmandat aastat järjest külalistele avatud Hellema kohvik. Perenaine Anne Eenpalu lubas oma ilusat aeda imetleda, rääkis huvilistele talu ja selle endiste asukate ajaloost ning pakkus tasuta söögi- ja joogipoolist.
Kalesi külas avas Pajumäe kohviku nimel all oma talu uksed peremees Andi Kasela, kes kostitas rahvast mõnusate eestimaiste roogadega. Tellida sai külmsuppi, liha, heeringat. Aias oli vaatamiseks mitmesuguseid kanu.
„Mul on praegu siin 15 erinevat tõugu, kokku 32 lindu,” jutustas peremees. Ta näitas erinevat värvi siidikanu ning dominandi, pavlovskaja, orlovi, sussexi, orpingtoni, brahma ja paduani tõugu linde. Kõige uhkemad selles seltskonnas olid sada protsenti mustad linnud, kelle tõunimetus on ayam cemani.
Garina Toomingas sõnas, et Aruküla kogukond soovib igal juhul oma kohvikutepäeva traditsiooniga jätkata, kuid vaikselt mõeldakse ka suurema ürituse peale. Kolme aasta pärast, 2022. aastal tuleb Raasiku vallal 30. aastapäev ning oleks tore sel puhul ka ülevallaline kohvikutepäev korraldada.