Jäätmeteke on aasta-aastalt suurenenud, suurem tõus on toimunud tavajäätmete osas viimasel viiel aastal. Eestis tekib kodumajapidamises ühe elaniku kohta keskmiselt vähemalt 300 kg jäätmeid aastas.
Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine ja vältimine. See tähendab, et eelistatakse tegevusi, mille käigus tekib võimalikult vähe jäätmeid või ei teki neid üldse. Jäätmekäitluse järgmine eelistus on taaskasutust edendavad ja soodustavad tegevused.
Jäätmetekke vähendamise nädala eesmärk on tutvustada ja meelde tuletada lihtsaid võimalusi, kuidas panna igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir, kutsuda inimesi üles keskkonnateadlikult tarbima, oma tarbimisharjumuste üle mõtisklema ja leidma kohti, kus jäätmete tekitamist annab vältida.
Mida tähendab keskkonnateadlik tarbimine? Üldjuhul kujutab keskkonnateadlik tarbimine tarbijateadlikkust valikute tegemisel, sest eelistada tuleb keskkonnasõbralike tehnoloogiate abil valminud või kestvuskaupu, korduv- ja ühiskasutust.
Keskkonnasõbralik tarbimine seab vajadused soovidest kõrgemale, mis tähendab läbimõeldud valikute tegemist. Alustada tuleb mõtteviisi muutmisest ja enda õpetamisest.
Enne, kui otsustad järgmise uue asja soetada, küsi endalt:
Kas mul on seda ikkagi vaja? Ehk saab ka kuidagi säästlikumalt, näiteks laenutada, parandada jne?
Kui pikk on selle toote kasutusiga? Moekas masstoodang on tihtipeale ebakvaliteetne, muutudes kiiresti mittevajalikuks või kasutuskõlbmatuks.
Kas saan hiljem sellele tootele „teise elu“ anda? Kui minul seda toodet enam vaja ei ole, ei pea see täiesti kasutuskõlbmatuna prügimäele minema.
Kas tean, kui suur on olnud selle toote valmistamise mõju keskkonnale? Materjal, disain, toote teekond tehasest tarbijani – see kõik nõuab ressursse. Mida vähem need ressursid pärinevad keskkonna taastumatutest varudest, seda väiksem on toote negatiivne keskkonnamõju.
Jäätmete tekkimist päriselt vältida ei saa, küll on aga tarbimisahela erinevates etappides võimalik leida lihtsaid viise, kuidas tekitada vähem prügi.
Väldi ühekordse või lühikese elueaga tooteid, nagu ühekordsed nõud, ühekordne fotoaparaat jne. Näiteks ühekordse topsi asemel saab tööl kohvi juua tavalisest tassist või kohvikust kaasa võtta termostassiga.
Terveid korralikke riideid saab maha müüa, sõbrannadega vahetada ja ära anda.
Kvaliteetsed kaubad kestavad kauem, lisaks keskkonnale võidab ka rahakott.
Eelista patareide asemel akusid, neid saab uuesti laadida.
Võta lõunasöök kodust karbiga kaasa või lase poes kaaluda kodunt kaasa võetud karpi.
Kasuta korduvalt kasutatavat poekotti.
Väldi puu-, juur- ja köögiviljade ülepakendamist, kaalu need eraldi ja pane ühte kotti kokku.
Eelista kaalukomme, mida saad võtta endale sobivas koguses.
Otsi võimalusi asjade taaskasutamiseks. Kui endal tahtmist või ideid napib, siis kusagil on kindlasti keegi, kellele on just sinu asjad vajalikud. Riided võid viia näiteks Humanasse. Uuskasutuskeskuses võetakse vastu lisaks rõivastele ka mööblit, tehnikat, raamatuid ning muid kodukaupu.
On palju võimalusi, kuidas leida vanale, katkisele või mittevajalikule esemele täiesti uus rakendus, kas natuke „tuunides” või kasutada toormena uue eseme jaoks.
Ideid taaskasutuseks:
– veinipudeli korkidest saad teha kuumaaluse või teadetetahvli;
– vanad rõivad kasutada uute tegemisel (T-särgist poekott, kampsunist lapsele kleit või padjakate, kindast mänguasi jne);
– küünlajäägid kasutada uute küünalde tegemiseks;
– konservipurkidest, vanadest küünlaümbristest ning purkidest teha laternaid;
– malelauast või pildiraamist teha kõrvarõngaste hoidja;
– seismajäänud nööpidest ning kanga-ja pitsitükkidest teha ehteid;
– kasutada kodumajapidamisest ülejäävat kraami (WC-paberi rullid, topsid, korgid) lastega meisterdamisel;
– autorehvi kasutada lapse liivakasti või kasvõi lillekastina;
– vana mööblit restaureerida;
– euroaluseid kasutada interjööris.
Tegelikult on ideid lõputult, tuleb ainult olla nutikas.
