Anijoggi ei solva Talleggi

851

Anija küla võrdlen praegu elumahlast tühjakspigistatud, ajaloolises aias kasvava marjakobaraga. Iga soovija on noppinud mõne marja või pigistanud endale kosutuseks mahlakest.

Ajalooline Anija meestest rääkiv raamat kirjeldab lausa julgete meeste peksmist ja nende tahte traagilist mahasurumist võimumeeste poolt. Vemmeldamine käib ikka seljatagant, silma vaatamata. Võimumeeste relvaks on tegelikult seaduste ja informatsiooni ärakasutamine oma nägemise järgi. Seaduseparagrahvid kirjutatakse nii kõveraks, et nende mõistmiseks peavad inimesed kaua õppima ja kogu aeg end täiendama.

Kui mina kooliteed alustasin, oli suvevaheajal mõisapar­gis palju noori.  Mängiti jalg­palli, kahel platsil käis võrk­pallivõistlus ja noori jätkus ka pealtvaatajateks, kes niisama jalutasid, pikutasid või pargimüüri tagusest poest toodud õllekest libistasid.

Praegu pole Anijal külas oma kooli ega poodi. Pole eriti neidki, kes seal käisid. No kuhu nad jäid?
Mõisakompleks laguneb. Aed mõisahoone taga on rohtunud, pargimüür variseb mitmest kohast.

Võimuteostajad tahavad oma tööd hästi teha, kuid selleks on vaja inimesed linnadesse koondada, kus on võimalik neile teerulliga must rada ette tallata. Maainimene on mõtlev, arukas ning vähese jutuga. Oma kodus kindlameelne. Meie kodu ongi siin. On rõõme ja ka muresid kahjuks küllalt. Kuid maa toidab ja annab jõudu.

Igal asjal peab olema oma koht. Kes tahab linna, läheb sinna kindlasti. Kes võimu ihkab, see teostab seda igal võimalusel. Aga ka rahvas oskab oma tahet väljendada ja väga lihtsalt. Võimuteostaja, loe õigesti ja jäta meelde: meie, Anija küla elanikud ja kõik allkirjadega toetajad, pole keegi Talleggi arenemise vastu.

Tarvitame toiduks linnuliha, tunneme rõõmu kanamunade värvimisest. Farm tuleb ehitada nagunii. Meie ei soovi aga seda kanafarmi siia, Anija küla serva, Anijõe (vanasti külale nime andnud Anijoggi) kaldale. Siin tekib kemikaalide ojja sattumise ja karstiala tõttu eriti kõrgendatud põhjavee saastumise oht, haisu takistamatu levik, linnugripi ja teiste nakkuste oht. Veepiirinaaber on regulaarse kontrolli all olev mahepõllundustalu. Kogu vabariigi suund on ju puhtama looduskeskkonna poole. Metsatukkades taluhooned lagunevad, maa võsastub, metsalagendikke tekib puude lõikamise (rahapuuduse) tõttu üha juurde. Kindlasti on ka Anija vallas mitmeid sobilikke asukohti.

Kutsun üles kõiki olema Talleggi arengu poolt ja otsima talle kõige ohutum asupaik.

Meie soov on kogu aeg olnud selline ja jääb edaspidigi. Kedagi me ei solvata ega kellegi vastu olla ei taha. Tallegg on tõesti üks suuremaid toiduainetetööstusi Eestis. Urmo Sitsi väljenduse kohaselt lausa lipulaev. Kindlasti teavad nende enda eestvedajad kõige rohkem neist ohutuse taga­mi­se võimalustest. Siinkohal tänan südamest Talleggi vastavaid isikuid, kes ei ole veel võtnud ette ehitusoperatsiooni ja kaaluvad asja ka inimlikust seisukohast.