INDREK ADLER,
merendusteadlane (PhD),
Eesti Mereinstituut;
Kuusalu vallavolikogu liige, Erakond Parempoolsed
Eestis räägitakse palju metsadest, energiast ja innovatsioonist, kuid meie suurim kasutamata ressurss on meri. Kuusalu vald on ideaalne näide piirkonnast, kus merest võiks saada tulevikus nii keskkonna- kui majandusliku arengu keskpunkt. Meie vald on pikkade kalandustraditsioonidega, on võimas rannikuala, ajaloolised sadamad ja külad, mis on kujunenud sajandite jooksul tänu merele. Sinimajandus – merega seotud kestlik majandustegevus – on valdkond, millel on siin erakordselt tugevad juured, ja selle areng võiks tuua piirkonda juurde nii töökohti, investeeringuid kui ka puhtama mere.
Sinimajandus hõlmab palju enamat kui kalapüüki – meretuuleparkide kõrval ka vetika- ja karbikasvatust, biopõhiste materjalide tootmist, rannakülade taastumist, uute teenuste ja ettevõtlusvormide tekkimist ning kohaliku meresaagi paremat väärindamist. Oluline pole mitte ainult see, mida merest „saame“, vaid kuidas me tegutseme koos merega nii, et ökosüsteem tugevneb, mitte ei nõrgene. Just see mõtteviis on järgmise põlvkonna rannamajanduse alus.
Oma doktoritöös uurisin, kuidas Läänemeres kasvatatud rannakarpe väärindada sedasi, et kasutusele läheks kogu biomass – nii kestad, liha kui ka mikrokomponendid, mida saab kasutada söödatööstuses, biotehnoloogias ja materjaliteaduses. Kuigi Läänemeri on madala soolsusega ja karbid on väiksemad kui ookeanivees, on nende biokeemiline väärtus sama kõrge. Veelgi olulisem on aga ökoloogiline mõju: rannakarbid ja vetikad seovad veest toitaineid ning vähendavad eutrofeerumist (toitainete üleküllust meres). Seega on tegu harva esineva majandusharuga, mis loob korraga nii keskkonnakasu kui majanduslikku tulu.
Olen elanud kogu elu Viinistul. Selle kogemuse kaudu mõistan sügavalt, mida meri tähendab rannakülale – mitte ainult toidulauale, vaid identiteedile, kogukonnale ja järjepidevusele. Kuusalu vallavolikogu liikmena näen väga selgelt, et kui me tahame tugevaid ja elujõulisi rannakülasid ka tulevikus, peab meri olema meie arengu keskmes. Viinistu, Leesi, Salmistu, Virve, Tapurla ja teised külad on olnud läbi ajaloo Eesti rannakultuuri kandjad. Me peame looma uut majanduslikku sisu, et need külad ei jääks üksnes suvekodude piirkonnaks, vaid oleksid päriselt elavad kogukonnad.
Kuusalu vallas on sinimajandusel mitu väga realistlikku arendussuunda.
Esiteks pilootalad vetika- ja rannakarbikasvatuseks, mis töötaksid samaaegselt mere puhastamise ja kohaliku tööhõive loojana.
Teiseks mobiilse töötlemiskeskuse rajamine, kus vetika- ja karbimassi kuivatada, jahvatada või sorteerida – nii jääks loodav lisandväärtus valda.
Kolmandaks rannakalurite ja teadlaste koostöökeskuse loomine, et arendada uusi tooteid, paremaid töövõtteid ja praktilist koolitust.
Neljandaks noortele suunatud merenduse ja vesiviljeluse õppeprogrammid, mis annaksid reaalseid tööoskusi ning looksid tulevikus võimaluse siduda oma karjäär Kuusaluga.
Viiendaks rannaalade taastamine ja looduspõhised lahendused, mis parandaksid merd ning suurendaksid meie rannakülade kliimakindlust.
Mul on õnn olnud töötada Saaremaal, kus minu ettevõte Aqua Verde pälvis hiljuti Saare maakonna innovatsioonipreemia. See näitab väga selgelt, et merest saab luua kõrge lisandväärtusega tooteid ning seda viisil, mis parandab keskkonda, mitte ei koorma seda. Sama teekond on võimalik ka Kuusalu vallas – siinsed looduslikud tingimused, inimesed ja mereajalugu annavad selleks ideaalsed eeldused.
Sinimajandus ei ole ainult majandusmudel. See on mõtteviis, mis lubab meil kasutada merd nii, et meri paraneb ja kogukond areneb. Kuusalu valla jaoks on see võimalus tuua meie rannikule tagasi elu, töö, oskused ja noored ning teha seda viisil, mis hoiab meie mere puhta ja elujõulisena ka tulevastele põlvedele.





