ARVAMUS – Lau­rit­sa­päev Kuu­sa­lu moo­di

PEE­TER PAE­NURM
EELK Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja

10. au­gus­til on lau­rit­sa­päev ehk 258. aas­tal märt­ri­na sur­nud Roo­ma ülem­dia­ko­ni Lau­ren­tiu­se mä­les­tus­päev. Roo­ma ko­gu­du­se ta­ga­kiu­sa­mi­se ajal pei­tis ta osa­valt ki­ri­ku raa­ma­tud ja see­tõt­tu pee­tak­se pü­ha Lau­ren­tiust raa­ma­tu­ko­gu­de kait­se­pü­ha­kuks. Tä­na­vu­sel raa­ma­tu­aas­tal so­bib te­da raa­ma­tu­ko­gu­des kind­las­ti mee­les pi­da­da.

Lau­ren­tiu­se­le on Ees­ti­maal pü­hen­da­tud kuus ki­ri­kut: Kuu­sa­lu, Ku­res­saa­re, Laat­re, Nõo, Prang­li ja Pü­ha­le­pa. Ki­ri­ku­te ni­me­des ka­su­ta­tak­se meil sa­ge­li rah­va­pä­ra­seid ni­me­sid, näi­teks evan­ge­list Jo­han­ne­se­le pü­hen­da­tud ki­rik on Jaa­ni ki­rik ja peain­gel Mii­kae­li ki­ri­kut kut­su­tak­se Mihk­li ki­ri­kuks. Nõn­da­­samu­ti so­bib Kuu­sa­lu pü­ha­ko­da ni­me­ta­da Lau­rit­sa ki­ri­kuks. Ku­na meil on Lau­rit­sa ki­rik, siis on as­ja­ko­ha­ne tä­his­ta­da lau­rit­sa­päe­va eri­li­se pi­du­lik­ku­se ja põh­ja­lik­ku­se­ga.

Kuu­sa­lu lau­rit­sa­päe­va tra­dit­sioon on vä­ga pikk. Ega me täp­selt tea­gi, kas see on jär­je­pa­nu pü­si­nud ala­tes ki­ri­ku pü­hit­se­mi­sest 13. sa­jan­dil või on lü­he­maid-pi­ke­maid pau­se. Ki­ri­ku­te ni­me­päe­vi on Ees­ti­maal tä­his­ta­tud vä­ga eri­ne­va pü­hen­du­mi­se­ga, kuid Kuu­sa­lu tra­dit­sioon hak­kab oma jär­je­pi­de­vu­se­ga eri­li­selt sil­ma.

Kuu­sa­lu ki­ri­kuk­roo­ni­ka kau­du on või­ma­lik vaa­da­ta ta­ga­si 200 aas­tat. Ki­ri­kus on tä­his­ta­tud pü­ha­ko­ja ni­me­päe­va igal aas­tal pi­du­li­ku ju­ma­la­tee­nis­tu­se­ga just 10. au­gus­til, sõl­tu­ma­ta sel­lest, kas lau­rit­sa­päev lan­ges pü­ha­päe­va­le või ar­gi­päe­va­le. Esi­me­sel ise­seis­vu­s­ajal pee­ti li­saks ju­ma­la­tee­nis­tu­se­le ki­ri­kus ka kont­ser­te, kor­ral­da­ti hea­te­ge­vus­lik­ke lo­te­rii­sid ja muid üri­tu­si. Lau­rit­sa­päev laie­nes suu­re­maks ki­hel­kond­li­kuks pi­dus­tu­seks, kus oma üri­tu­si kor­ral­da­sid ka Kait­se­liit ja ko­ha­li­kud or­ga­ni­sat­sioo­nid. Nõu­ka­ajal tä­his­ta­ti lau­rit­sa­päe­va amet­li­kult vaid ki­ri­kus. Ome­ti olid ise­gi töö­päe­va en­ne­lõu­nal toi­mu­nud ju­ma­la­tee­nis­tu­sed ala­ti rah­va­roh­ked.

Lau­rit­sa­päe­va ju­ma­la­tee­nis­tus on ka­he sa­jan­di jook­sul jää­nud Kuu­sa­lu ki­ri­kus pi­da­ma­ta üks­nes kol­mel kor­ral: 1940, 1941 ja 2017. Pu­na­võim kee­las 1940. aas­tal lau­rit­sa­päe­va ju­ma­la­tee­nis­tu­se. Ki­ri­ku­kroo­ni­ka ni­me­tab, et ju­ma­la­tee­nis­tus kee­la­ti ko­ha­li­ku ars­ti dok­tor Kop­pe­li nõud­mi­sel ja Har­ju maa­va­lit­su­se ars­ti et­te­kir­ju­tu­se alu­sel, põh­jen­du­seks narr et­te­kää­ne – hai­gus­te le­vi­mi­se ta­kis­ta­mi­ne. 1941. aas­ta lau­rit­sa­päe­va ei saa­nud pü­hit­se­da sõ­ja tõt­tu. Ki­ri­kuk­roo­ni­ka kom­men­tee­rib: „Sõ­ja­väed Kuu­sa­lus. Lau­rit­sa­päe­val rek­vi­ree­ri­ti sõ­ja­vä­ge­de poolt 24 pu­de­lit ki­ri­ku­vei­ni.“

Tä­na­vu on lau­rit­sa­päev pü­ha­päe­val. Ki­hel­kon­nas jät­kub eri­ne­vaid kul­tuu­ri- ja spor­di­üri­tu­si eel­ne­va­le ja järg­ne­va­le nä­da­la­le. Üs­na süm­bool­ne oleks pi­da­da ki­hel­kon­na­päe­vi lau­rit­sa­päe­vast ruk­ki­maar­ja­päe­va­ni, 15. au­gus­ti­ni. See päev on Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na Lok­sa ka­be­li ehk abi­ki­ri­ku ni­me­päev.

Lau­rit­sa­päe­va tä­his­ta­mi­ne on Kuu­sa­lus ala­nud ki­ri­kust ja ki­rik on se­da tra­dit­sioo­ni hoid­nud nii hea­del kui ka ras­ke­tel ae­ga­del. Hoid­kem tä­nu ja uh­ku­se­ga se­da tra­dit­sioo­ni. Si­su­kat ja hel­get lau­rit­sa­päe­va meie ki­hel­kon­na rah­va­le!