GARINA TOOMINGAS,
Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht
Kohalik kultuurielu on kultuuritöötaja nägu. Kultuuritöötaja peegeldab oma kogukonna vajadusi, arvamusi, tagasisidet, heasoovlikkust, tegutsemist, pealehakkamist ja aktiivsust. Küsimus on, kas ta suudab, mõistab ja tahab nii palju pakkuda ja tööd teha, kui oleks vajalik ja võimalik ning kas kohalik kultuuritarbija suudab niipalju tarbida.
Kultuuritöö tegemine ei ole meelakkumine. Iga päev tuleb juurde uusi tegijaid, kes kõik pakuvad palju kultuuri kõige otsesemas mõistes, huvitavamaid tegevusi põnevates kohtades odavamate hindade või lisaväärtustega. Siis peab kultuurikorraldaja mõtlema välja uusi lahendusi või esinejaid, oskama tegijatega liituda ja pidama läbirääkimisi, kuidas teha koostööd.
Minult küsitakse tihti, miks ma seda teen. Vastan ausalt – mulle meeldib. See töö on kui hobi – tervendav, edasiviiv, jõuline ja täis üllatusi. Kuigi alati, kui olen suutnud kohale tuua rahvale meeldiva esineja, leiab keegi, et talle ei meeldi sealt pundist keegi ning ta ei tule. Teine arvab, et pilet on kallis ja kolmandale tuli hoopis parem pakkumine. Õnneks neljas tuleb rahvamajja ning on õnnelik, et ei pea sõitma linna, ning tänulik, et oma kultuuritöötaja on toonud head esinejad kohale.
Eelmisel aastal kutsusin põhikoolidesse esinema Andrus Vaariku, kes ütles kuldsed sõnad: „Leia enda sees üles anne või hobi ja tee see oma tööks. Usu, et sa oled siis kõige õnnelikum inimene maa peal.“ Tal on õigus. Teha tööd, mis meeldib, annab tagasi rohkem, kui loodad, loob hea enesetunde, uusi ideid ja teostusi. Kultuuritöötaja ees on lahti kõik võimalused, neid tuleb osata leida, kasutada ja hoida. Minu jaoks on olnud 20 aasta kõige suurem väljakutse projektide kirjutamine. Kui projekt valmis, olen alati ootusärevuses, kas saab rahastust või mitte. Õnneks on tänu projektidega saadud rahastusele teostunud paljud Aruküla Kultuuriseltsi ettevõtmised, oleme teinud remonti, ostnud vahendeid.
Ka omavalitsusel on kohaliku kultuuri toimimisel suur roll. Kui ei toetata, võid rapsida, tuuseldada ja hüpata, miski ei toimi. Olgu rahvamaja või MTÜ, eesmärk on ikka üks – pakkuda kohalikele elanikele erinevaid võimalusi eneseväljendamiseks, kooskäimiseks või tarbimiseks. Kui inimene on rahul, on rahul ka omavalitsus, sest inimese otsesed vajadused on rahuldatud, ta on positiivne ja rahulolev.
Kultuur on koostöö erinevate institutsioonide, ettevõtete ja inimestega. Kuidas neile läheneda, et saada sponsorlust korraldada oma rahvale suuremaid ettevõtmisi? Olen aastaid otsinud ja püüdnud leida lahendusi, kuidas avaldada mõju nii, et nad annaksid oma tooteid kas õnneloosi või auhindadeks. Viimastel aastatel olen pöördumised ja tänusõnad pannud luulevormi, et seal oleks ka emotsioon, mida nende tooted on pakkunud inimestele. Nii olen saanud sponsoriteks ka neid firmasid, kes tavaliselt kultuuri ei toeta.
Just tänu kohalikule kultuurile elavad siin praegused elanikud ja tulevad ka uued tarbima ja viljelema siinset kultuuri. Nii ütles mulle üks uus perekond, kui olin küsinud, kuidas nad sattusid Arukülla elama. Kultuur ei teeni otseselt raha, vaid väärtusi, mida saab hinnata läbi põlvkondade. Kultuur mõjutab inimest emotsionaalselt ja vaimselt, loob kohaliku positiivse kogukonna ja ühtekuuluvustunde.