1941. aas­ta juu­ni­küü­di­ta­mi­sest Ani­ja val­las

ANTS MIID­LA

Süü­tu­te ini­mes­te tead­lik saat­mi­ne laag­ri­tes­se ja kau­ge­tes­se piir­kon­da­des­se kül­ma ja näl­ja kät­te oli Ve­ne­maal toi­mu­nud ju­ba ala­tes 1920nda­test aas­ta­test. 1941. aas­tal ka­su­ta­ti va­nu ko­ge­mu­si. Uud­ne oli see, et Ees­tis, Lä­tis, Lee­dus, Mol­daa­vias, sa­mu­ti Ve­ne­maa ja Val­ge­ve­ne lää­neob­las­ti­tes toi­mus küü­di­ta­mi­ne hil­ju­ti oku­pee­ri­tud ter­ri­too­riu­mil. NSVL Jul­geo­le­ku Rah­va­ko­mis­sa­ri ase­täit­ja Ivan Se­rov vi­see­ris 11. ok­toob­ril 1939 sa­la­ja­se inst­rukt­sioo­ni ope­rat­sioo­niks „Nõu­ko­gu­de­vas­ta­se ele­men­di väl­ja­saat­mi­ne Lee­dust, Lä­tist ja Ees­tist lä­bi­vii­mi­se kord”. Kord nä­gi et­te pe­re­kon­na­pea la­hu­ta­mist pe­re­kon­nast. Pe­re­kon­na­pead tu­li ju­ba ära­vii­mi­sel hoia­ta­da, et isik­li­kud as­jad pa­ki­taks eral­di. Pe­re­pead eral­da­ti pe­rest ja ena­mik neist las­ti vars­ti ma­ha. 14. juu­nil 1941 küü­di­ta­ti Lä­tist 17 171, Lee­dust 15 851 ja Ees­tist 9156 ini­mest, see­ga Bal­ti­maa­dest kok­ku 42 178 ini­mest. Ani­ja val­last küü­di­ta­ti roh­kem ini­me­si Pik­va, Lil­li ja Loo kü­la­dest.

Lil­li kü­last küü­di­ta­ti Ku­re ta­lu pe­re – 47aas­ta­ne pe­re­mees Krist­jan Kuus­maa, 40aas­ta­ne Ali­de Kuus­maa ja lap­sed: 16aas­ta­ne Ülo, 15aas­ta­ne Val­dek, 12aas­ta­ne Lem­bit ning 7aas­ta­ne Liia. Pe­re ae­ti au­to­le lau­päe­val, kui asu­ti Va­na­pe­res­se pul­ma mi­ne­ma. Au­to­ga vii­di pe­re Raa­si­ku jaa­ma. Vis­ter­mäe met­sa va­hel oli ve­ne püs­si­mees isa­le öel­nud: „Hüp­pa ma­ha ja põ­ge­ne, si­nu pih­ta me ei la­se.“ Või­bol­la see sõ­dur ju­ba tea­dis, mil­li­ne on pe­re­me­he saa­tus. Kuid Krist­jan Kuus­maa ei saa­nud pe­ret jät­ta. Kol­man­dal päe­val võe­ti isa pe­re juu­rest ära.

Tal­le mõis­te­ti sur­maot­sus, ta las­ti ma­ha 21. ap­ril­lil 1942. Ehk oleks ta veel ku­na­gi oma pe­re­ga kok­ku saa­nud, kui oleks Vis­ter­mäe met­sa va­hel au­tost ma­ha hü­pa­nud ja end var­ja­nud. Kuus­maad vii­di Toms­ki ob­las­tis­se Tšains­ki ra­joo­ni And­re­jev­ka kü­las­se. Seal pi­did nad te­ge­ma ras­ket tööd, lap­sed käi­ma ise­gi ker­ja­mas. Kesk­mi­se ven­na Val­de­ku tap­pis Toms­kis ve­ne oh­vit­ser. Ku­na Val­de­kul pol­nud tal­le suit­su an­da, pek­sis oh­vit­ser ta sur­nuks. Ema Ali­de ja lap­sed va­ba­ne­sid asu­mi­selt 4. märt­sil 1958. Tü­tar Liia abiel­lus Ve­ne­maal, tal sün­dis 1958. aas­tal tü­tar. Aas­ta hil­jem tu­li Liia me­he ja väi­ke­se lap­se­ga Ees­tis­se, ven­nad jäid Ve­ne­maa­le.

Ka Sae ta­lu rah­vas tol­leaeg­sest Kõr­ve kü­last küü­di­ta­ti Si­be­ris­se. 48aas­ta­se­le pe­re­me­he­le Alek­san­der Muu­ga­mäe­le mää­ras eri­nõu­pi­da­mi­ne 10 aas­tat ja ta su­ri Sverd­lovs­ki Se­vu­ral­la­gis 11. au­gus­til 1942. 1895. aas­tal sün­di­nud pe­re­nai­ne Ama­lie Muu­ga­mäe su­ri Toms­ki ob­las­ti Tšains­ki ra­joo­nis Ma­kar­jev­kas 1942. aas­tal. Sae ta­lust küü­di­ta­ti veel lap­sed, 13aas­ta­ne End­la Muu­ga­mäe, kes su­ri asu­mi­sel 1946, ja te­mast kolm aas­tat noo­rem Ja­kob, kes va­ba­nes juu­lis 1947. Va­nem tü­tar Hel­ja jäi küü­di­ta­ma­ta.

Loo kü­la Te­rak­se­mäe ta­lu 36aas­ta­se­le pe­re­me­he­le Jo­han­nes Te­ras­maa­le mõis­tis eri­nõu­pi­da­mi­ne 21. märt­sil 1942 sur­ma­nuht­lu­se ja ta hu­ka­ti täp­selt kuu ae­ga hil­jem. Pe­re­nai­ne Ai­no Te­ras­maa küü­di­ta­ti Toms­ki ob­las­ti Tšains­ki ra­joo­ni And­re­jev­ka kül­la, sealt va­ba­nes ta 21. märt­sil 1957. Küü­di­ta­mi­se ajal 17aas­ta­ne tü­tar Ai­no su­ri asu­mi­sel juu­lis 1944, te­mast kolm aas­tat va­nem vend Ha­rald va­ba­nes 27. mail 1958.

Pik­va kü­las olid ta­lu­de oma­ni­kud kuul­sad ven­nad Joa­kim ja Alek­san­der Puhk. Pi­ka­ves­ki üle 185 hek­ta­ri suu­ru­se ta­lu ja Jaa­ni­ves­ki ta­lu, mil­le suu­rus oli üle 70 hek­ta­ri, oma­nik oli Joa­kim Puhk. Ta­lu­de maa asus Jä­ga­la jõe ää­res. Joa­kim Puhk tõi Ees­tis­se esi­me­se spin­nin­gu, mil­le­ga püü­dis Jä­ga­la jõest fo­rel­le. Joa­kim Puhk oli Ees­ti Kau­ban­dus-Töös­tus­ko­ja ju­ha­tu­se esi­mees, oli de­le­gat­sioo­ni esi­mees kau­ban­dus­ko­da­de kon­ve­rent­sil Kau­na­ses ja Stock­hol­mis 1927. aas­tal ning Ams­ter­da­mis 1929. En­ne 1936. aas­tal toi­mu­nud Ber­lii­ni olüm­pia­män­ge esi­ta­ti Joa­kim Puhk Rah­vus­va­he­li­se Olüm­pia­ko­mi­tee liik­meks. Ta ehi­tas Jä­ga­la jõe­le 1934. aas­tal tee­dein­se­ner Au­gust Well­ne­ri pro­jek­ti jär­gi tam­mi. Sel­le kan­de­pos­til on siia­ni al­les mä­les­tus­tah­vel sil­la ehi­ta­mi­sest. Tah­vel on säi­li­nud tä­nu sel­le­le, et oli ve­ne ajal kin­ni müü­ri­tud. Joa­kim Puhk ehi­tas Pi­ka­ves­ki­le ka elekt­ri­jaa­ma. Sel­le la­sid ve­ne­la­sed õh­ku en­ne se­da, kui pi­did saks­las­te pea­le­tun­gi tõt­tu 1941.aas­tal Ees­tist lah­ku­ma.

Loo­mu­li­kult ei saa­nud Nõu­ko­gu­de võim sel­list meest va­ba­dus­se jät­ta. Joa­kim Puhk ja te­ma kolm ven­da ar­re­tee­ri­ti 31. au­gus­til 1940. Joa­kim Puhk las­ti ma­ha Ki­ro­vi vang­las 14. sep­temb­ril 1942. Te­ma abi­kaa­sa An­na Vil­hel­mi­ne Puhk ning tüt­red Eva Ag­ne ja An­na Mir­jam küü­di­ta­ti 1941. aas­tal. An­na Vil­hel­mi­ne Puhk oli Ki­ro­vi ob­las­ti Mo­lo­tovs­ki ra­joo­nis ja va­ba­nes 27. juu­nil 1958. Eva Puh­kil sün­dis 12. au­gus­til 1950 Po­lo­mi ra­joo­nis tü­tar Kris­tii­na, nad va­ba­ne­sid 12. ap­ril­lil 1956. Joa­kim Puh­ki tei­ne tü­tar An­na Mir­jam tu­li loa­ga Ees­tis­se 4. veeb­rua­ril 1947.

Joa­kim Puh­ki vend Ale­xan­der Fe­liks Puhk oli Pik­va kü­las li­gi 21 hek­ta­ri suu­ru­se, Jä­ga­la jõe ää­res loo­dus­li­kult kau­nis ko­has asu­va Raas­tu ta­lu pe­re­mees. Te­ma pe­re küü­di­ta­ti 1941 aas­tal Nižni Nov­go­ro­di ku­ber­man­gu Muh­hi­no ra­joo­ni. Abi­kaa­sa Get­rud Ma­rie Puhk oli asu­mi­sel Ki­ro­vi ob­las­tis Mo­lo­tovs­ki ra­joo­nis, va­ba­nes 24. juu­nil 1958 küü­di­ta­mi­sest, kuid asu­mi­selt va­ba­nes 1968. Poeg Jaak Kaa­rel Puhk oli Muh­hi­no ra­joo­nis, kust va­ba­nes 1958, kuid asu­mi­selt va­ba­nes sa­mu­ti al­les 1968. Tü­tar Õie Es­ter Ma­rie Puhk lu­ba­ti Ees­tis­se 1968. Kol­mas laps Ale­xan­der Peet Puhk pää­ses küü­di­ta­mi­sest. Ve­ne­maal sün­di­sid 1950nda­tel Puh­ki­de kolm lap­se­last.

Küü­di­ta­mis­päe­val, 14. juu­nil 1941 ar­re­tee­ri­ti ka Pik­va kü­la Sa­lu­mäe ta­lu pe­re­mees Jo­han­nes Kal­ju­la. Ta oli kin­ni­pi­da­mi­sel Sverd­lovs­ki ob­las­ti Sos­va laag­ris. Süü­dis­tus­kok­ku­võt­te jär­gi oli ta Kait­se­lii­du pa­tal­jo­ni ko­man­dör, põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi kõr­ge amet­nik, suur­maa­pi­da­ja Sa­lu­mäe ja Kub­ja ta­lus, kok­ku 45 hek­ta­ri maa oma­nik. Te­da oli au­ta­sus­ta­tud Val­ge­tä­he ja Kot­ka­ris­ti or­de­ni­ga. Eri­nõu­pi­da­mi­sel 12. märt­sil 1942 mõis­te­ti Jo­han­nes Kal­ju­la­le sur­maot­sus, mis vii­di täi­de sa­ma aas­ta 4. mail. Si­be­ris­se küü­di­ta­ti ka ko­gu te­ma pe­re: ema An­na Kal­ju­la, abi­kaa­sa Al­ma Kal­ju­la, lap­sed El­len ja En­del. Nad vii­di Toms­ki ob­las­ti Tšains­ki ra­joo­ni And­re­jev­ka kül­la, kus Al­ma Kal­ju­la 1942. aas­tal su­ri.

Sa­lu­mäe tal­lu läk­sid 1945. aas­tal ela­ma Ivan Paul­man ja Eli­sa­beth Paul­man ning nen­de poeg Ro­bert. Ro­bert Paul­man käis Pik­va koo­lis ja lõ­pe­tas hil­jem Keh­ra kesk­koo­li 3. len­nu. See­jä­rel õp­pis õi­gus­tea­dust ja töö­tas hil­jem pro­ku­rö­ri­na. Ro­bert Paul­ma­ni va­ne­mad ven­nad El­mar ja Fjo­dor olid sõ­ja­väe­la­sed. El­mar Paul­man oli aas­ta­tel 1951-1956 Ees­ti las­kur­kor­pu­se pol­gu­ko­man­dör, 1964-1976 ENSV Tsi­viil­kait­se staa­bi ülem, 1968. aas­tal omis­ta­ti tal­le kind­ral­ma­jo­ri auas­te. Vend Fjo­dor Paul­man oli auast­melt pol­kov­nik, pä­rast sõ­da di­vii­si suur­tü­ki­väe ülem. Ta on kir­ju­ta­nud raa­ma­tu „La­hin­gud Ve­lij­kie Lu­ki pä­rast”.

Oma­pä­ra­ne on Kung­la ta­lu pe­re­kon­na saa­tus. Ta­lus ela­sid ku­ni juu­ni­küü­di­ta­mi­se­ni Ot­to ja Eli­sa­beth Raid, nen­de tüt­red Evi ja Ruth ning leib­kon­nas olid veel Ot­to isa, en­di­ne Pik­va mõi­sa kut­sar Gus­tav Rein­dorf, ja Eli­sa­beth Rai­di tä­di Aman­da Miel­berg. Ta­lus, mil­le suu­rus oli roh­kem kui 27 hek­ta­rit, olid 1941. aas­taks ole­mas kõik va­ja­li­kud hoo­ned ja põl­lu­töö­riis­tad ning Ot­to Raid oli ku­ni ta­lu ra­ja­mi­se­ni Pik­va mõi­sa ag­ro­noom-va­lit­se­ja.

Ku­na Ot­to Raid oli ees­ku­ju­li­ku ta­lu pe­re­mees, ak­tiiv­ne ühis­kond­li­kus elus osa­le­ja, Isa­maa­lii­du lii­ge ja Kait­se­lii­du pro­pa­gan­da­pea­lik, siis ar­re­tee­ri­ti ta 14. juu­nil 1941 ja saa­de­ti Põh­ja-Uu­ra­lis­se laag­ris­se. Eri­ko­mis­jo­ni ot­su­se­ga mää­ra­ti ta 10 aas­taks ja 5 kuuks asu­mi­se­le. Sa­mal ajal küü­di­ta­ti Si­be­ris­se ka Ot­to Rai­di abi­kaa­sa ja tüt­red. Tü­tar Evi ei pi­da­nud Si­be­ri kar­mi­de­le olu­de­le vas­tu ja su­ri seal 1944. aas­tal.

Tü­tar Ruth abiel­lus Si­be­ris Kal­le Aru­mäe­ga ning neil sün­di­sid kaks tü­tart. Pe­re va­ba­nes asu­mi­selt 28. ap­ril­lil 1958. Ot­to Raid oli asu­mi­sel Ka­sahs­ta­nis Kokts­to­vi ob­las­tis. Seal oli ta kol­hoo­si­de Ru­saev­ka ja ka Luts ag­ro­noo­mi. Kol­hoo­sid ühi­ne­sid ja ühi­ne­nud kol­hoo­si Luts Se­la ag­ro­noo­mi Ot­to Rai­di üle­san­ne oli vas­tu­ta­da uu­dis­maa­de üles­ha­ri­mi­se eest T. S. Malt­se­vi mee­to­dil. Malt­se­vi mee­tod seis­nes sel­les, et künd asen­da­ti põl­lu sü­gav­ko­bes­ta­mi­se­ga. Pea­le ag­ro­noo­mi tööü­le­san­ne­te täi­tis Ot­to Raid ka far­mi­des zoo­teh­ni­ku ko­hus­tu­si. Te­da au­ta­sus­ta­ti tu­le­mus­li­ku töö eest Töö­pu­na­li­pu or­de­ni­ga ja üle­lii­du­li­se põl­lu­ma­jan­du­se näi­tu­se väi­ke­se kuld­me­da­li­ga. Ka­hel kor­ral on Ot­to Raid va­li­tud Ru­za­jev­ka ra­joo­ni TSN saa­di­kuks. 1959. aas­tal va­li­sid Bo­rovs­ki sov­hoo­si töö­ta­jad ta selt­si­me­he­li­ku koh­tu asee­si­me­heks. 10. juu­lil 1959 va­bas­ta­ti Ot­to Raid Bo­rovs­ki sov­hoo­si ag­ro­noo­mi üle­san­ne­test seo­ses te­ma siir­du­mi­se­ga pen­sio­ni­le. Ta oli siis 73aas­ta­ne. Ko­du­maa pin­na­le as­tus Ot­to Raid koos abi­kaa­sa­ga Ve­rio­ra raud­tee­jaa­mas 20. au­gus­til 1959. Ala­tes 16. ap­ril­list 1966 puh­kab Ot­to Raid Pin­di (alg­selt Kot­ka­pa­lu) kal­mis­tul.