Vanemapension on õiglane ega tulegi kellegi arvelt

815

reet
REET ROOS, Riigikogu liige, IRL

Rahvaloenduse tulemused on selgunud, olukord ei ole kiita. Eesti rahva kestmiseks oleks vaja, et meil sünniks praegusest vähemalt mõnituhat last rohkem. Kui napilt positiivse iibega 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis kokkuvõte rahvastikuregistrist ütleb mullu ilmale tulnud laste arvuks vaid 14 679. Sündide arv on langenud 2006. aasta tasemele (14 819 last).

Üks konkreetne meede laste kasvatamise väärtustamiseks ja meie demograafilise olukorra parandamiseks on vanemapension. See on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma tulevast aastast vanemale iga lapse eest. Vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, vaid seaduse rakendamise kulud kaetakse eraldi riigieelarvest. Pensionäridele tähendab see riigi­eel­arvest täiendavad 44 miljonit eurot aastas lisaks olemasolevatele pensionidele.

Idee vanemapensionist pakkus 2005. aastal Saksamaa üks tunnustatumaid majandusteadlaseid professor Hans-Werner Sinn. Ta pani ette Euroopa demograafilise kriisi mõjutamiseks kehtestada laste arvust sõltuv täiendav pension, jättes olemasoleva töötasust või sissetulekutest sõltuva pensioni puutumata.

6. juunil riigikogus vastu võetud vanemapensioni seaduse kohaselt ei tekitata otseselt laste arvust sõltuvat pensionikomponenti, kuid tehakse alates 1. jaanuarist 2013 sündiva lapse vanemale riigi poolt sissemakseid pensionikindlustuse II sambasse. Lapse kasvatamisel tööelust kõrvale jäämine avaldab negatiivset mõju vanema tulevase pensioni suurusele, kuna pension on sõltuvuses teenitud tulust. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus teenimatu pensionilanguse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisel lapse kasvatamise perioodil. Riik hakkab maksma 4 protsenti riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. II samba juurdemaksed alates 2013. aastast tagavad, et ema või isa pension ei ole hiljem väikelapse kasvatamise tõttu väiksem.

Et kõik lapsevanemad oleksid võrdselt koheldud, makstakse lapsevanemale välja alates 2013. aastast kahe aastahinde suuruse pensionilisa ka 31.12.1980–31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest. Lisaks makstakse 1. jaanuarist 2015. aastast veel täiendavat pensionilisa ühe aasta väärtuses kõikide laste eest. Seega makstakse vanemale kokku ühe lapse eest kolme aastahinde vääringus 184,8 eurot aastas, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot ja nii iga lapse lisandumise puhul.

Oluline on teada, et vanemapensionit arvestatakse iga lapse puhul. Kui sünnivad kolmikud, siis saab lapsevanem kolme lapse eest vanemapensioni. Samuti saavad vanemad vanemapensioni omavahel jagada ning II pensionisamba sissemaksete perioodi saab omavahel jagada.

Vanemapension on üks ja kindlasti väga tarvilik meede. Kui me tahame, et Eesti rahvas jääks püsima, peame poliitilisi otsuseid langetades tõstma oma inimesed kõige tähtsamale kohale, et luua neile paljuräägitud stabiilne ja turvaline keskkond.