RAIVO UUKKIVI, Raasiku vallavanem
Oktoobri viimasel päeval saadeti omavalitsustele tutvumiseks haldusreformikontseptsiooni eelnõu. Kontseptsiooni kandvad alused olid: registris peab olema vähemalt 5000 elanikku; 2017. aasta valimisteni on võimalik vabatahtlikult ühineda naabritega; 2018. aastal asub riik liitma neid, kes endale paarilist ei leidnud.
Ajalised piirid pandi paika kevadel ja need olid muutumatud 25. novembrini. Siis väljastati valitsuse haldusreformiteemaline pressiteade ja anti teada, et 2017 kohalike valimistega viiakse reform täielikult läbi. Teisisõnu – kellel 5000 registreeritud elanikku ette näidata pole ja kes pole endale leidnud paarilist, kellega koos see registreeritud elanike miinimumnõue täita, need liidetakse sunniviisiliselt ja valitsuse tarkuse kohaselt. Ja karistuseks oma võimetuse või passiivsuse eest partneri otsimisel/leidmisel, jäetakse ilma ka ühinemistoetusest.
Pressiteates täpsustati üle ka kriteeriumid elanike arvu osas. Üldine miinimumnõue jäi 5000, kuid numbriline sisu on antud varemgi räägitud erisustele.
Hajaasustuse erand – 2-3 omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 ruutkilomeetrit ja seal elab vähemalt 3500 inimest.
Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt 4 kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOVi ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku.
Mereliste saarvaldade erand – Eestis on need Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses.Raasiku vald ühegi erandi alla ei liigitu.
5000 on üle tulnud juba eelmisest ehk Kiisleri reformikavadest ja mingit käega katsutavat põhjendust sellel numbril ei ole.
Kuidas Raasiku vallaga edasi? Kolm varianti on laual: säilitada Raasiku vald iseseisva kohaliku omavalitsusena; liituda mõnega naabritest ühes tükis; liituda erinevate naabritega ehk tükeldada praegune Raasiku vald.
Raasiku vallana säilitamiseks on võimalusi kaks: saada registrisse kõik, kes siin elavad, kuid pole ennast vallakodanikuks registreerinud. Eelmiste aastate kodanikukampaaniad on näidanud, et tegelikult napp 300 puuduolevat registrisse saada nii lihtne polegi.
Teine oleks võimalus naabritelt mõni piiriküla endale saada. Puudutab see eelkõige Raasiku alevikuga piirnevaid külasid, mille elanike igapäevatoimingud tihedalt seotud Raasikuga. Naabervaldade vallavanemate arvamust selles küsimuses on küsitud ja seni on need olnud, et kõnealused külad soovivad jätkata tänastes valdades. Ilmselt vallavanem ei saagi ilma volikogu vastava otsuseta muud öelda. Samas võiks ka eeldada, et volikogude enamus seisab vallavanema otsuse taga, kuid volikogu seisukoha saab teada ikka vaid seda täpselt formuleerituna küsides.
Tegin oktoobris Rae vallavolikogu liikmena ettepaneku luua Rae haldusreformi komisjon, mis hindaks Rae valla erinevaid tulevikustsenaariume, ka ühinemist Raasiku (ja Kiili) vallaga.
Rae volikogu istungil oli teema arutlusel ja tulemus oli, et Rae vallal pole põhjust sellise initsiatiivi haaramiseks, sest on ka iseseisvana jätkamiseks kõik kriteeriumid täidetud. Kui Raasiku soovib ühineda Raega, oodatakse initsiatiivi Raasiku vallavolikogult.
Ei hakka kommenteerima seda, kuidas ja kas üldse 5000 elanikuga vald suudab hakkama saada tänastes omavalitsuste rahastamise tingimustes, kuid kutsun siiski kõiki, kes elavad Raasiku vallas, aga pole siia end kodanikuks registreerinud, esitama endale küsimus: „Kas tahan Raasiku valla iseseisvana jätkamist?“ Ja kui vastus saab olema jaatav, siis tuleks teha kõik, et veel detsembris registreerida ennast ja oma kodakondseid Raasiku valla kodanikuks.
Praegu on meil 5000 registreeritud elanikust puudu veidi vähem kui 300 inimest; tegelikkuses elab Raasiku vallas üle 5000 elaniku ja seega on vaid kättevõtmise asi see puuduv number kokku saada; kui lõpuks sellele vajalikule arvule lisandub veel mõni naabervalla küla, siis on see juba puhas boonus.
Usun, et nii mõnigi täna registris mitte olev Raasiku valla elanik mõtleb, et las liidetakse meid jõuga kellegi külge, mis seal vahet. Niisugusel seisukohal olijatele julgen meenutada, et kui sunniga liitmine tuleb, siis võidakse meid liita matemaatika alusel ja mitte arvestades seda, millises suunas liikumised toimuvad. Loteriis pole kõik piletid võidupiletid ja meie naabritest mitte kõik ei saa endagi asjadega hakkama.
Raasiku vald ei tee sel aastal kodanikuks haaramise kampaaniat. Kolmel eelmisel aastal ei osutunud kampaania produktiivseks. Naabrid peibutavad oma registrisse erinevate reisidega ja muude kallite kingitustega. Ei oska prognoosida, palju sellest kasu on ja kas ühekordsed auhinnad on küllaldased, et loobuda näiteks Tallinna püsisoodustustest. Seda näitab aeg. Aeg näitab ka seda, kas niisuguste auhindade jahil registreerijad ka registritesse püsima jäävad.
On auasi end võtta arvele oma elukoha omavalitsuse registrisse ja panustada oma kodukoha heaks. Loodan, et Sina, kes Sa elad Raasiku vallas, mõistad, mis kaalul on ja kui Sa veel pole Raasiku valla kodanik, aga soovid Raasiku valla nime säilimist omavalitsuste hulgas ka tulevikus, teed Raasiku valla ka ametlikult oma koduvallaks!
