ENN KIRSMAN, matkaselts.ee
Pikk kooliaasta saab läbi ja saabub vabadus. Rõõmustavad kooliõpilased, küllap natuke ka õpetajad. Samas lastevanemate kulm kisub selle vabaduse lähenedes aina rohkem kipra.
Kuidas sisustada laste kolme koolivaba kuud? Linnalapsed saadetakse maale vanaema-vanaisa juurde, kui nad on maal, aga mida hakata peale maa-lastega?
Küllap on laste täiesti vaba aeg nutiajastul iga lapsevanema suurim hirmuunenägu. Kuidas hoida laps ahvatlevatest ekraanidest eemal? Nutiseadmele ja arvutile saab panna peale ajalised kasutuspiirangud ja telerit tänapäeva noored vist eriti ei vaatagi. On lootust, kui nutiaeg otsa lõpeb, lepivad lapsed „vana aja laste“ moodi telefoniga helistades kohtumise kokku, lähevad õue palli mängima, rattaga sõitma, niisama liikuma.
Kuulen juba kommentaare, nagu sotsiaalmeedias üles kerkivad, et lastel pole turvaline ratta, tõuksi, rula, rulluiskudega sõita, sest Kuusalu valla ainus kergliiklustee viib Kuusalust Kiidu ja tagasi, ainult sellel sõitmine muutub peagi tüütuks. Et miks ometi vald uusi kergliiklusteid ei ehita – Valklast Kiidu, Kiiust Salmistule, Kuusalust Andineemele ja nii edasi.
Liigun päris palju vabas õhus ringi rattaga ja jalgsi, võin kinnitada, et liiklusturvalisuse pärast puudub Kuusalu-Kiiu ümbruses, väiksematest asulatest rääkimata, vajadus kergliiklusteede ehitamiseks. Vallavolikogu ja -valitsuse esimene prioriteet peab olema ligipääsu tagamine külades elavate inimeste kodudele ning „luksuse“ ehk siis kergliiklusteede ehitamiseks on raha raske leida.
Kuidas teised omavalitsused kergliiklusteid ehitavad? Enamasti ise ei ehitagi – lõviosa suurte maanteede äärde rajatud teedest on tehtud riigi rahaga, osad ELi raha abil. Nii peame olema tähelepanelikud, et kui maanteeamet võtab renoveerida järgmise jupi Vana-Narva maanteest, saame nõuda, et kõrvale rajataks kergliiklustee.
Kuusalu volikogu esimehe eestvedamisel on loodud valla teede töörühm, mille üks ülesanne on koos naaberomavalitsuste ja maanteeametiga välja töötada Tallinn-Lahemaa kergliiklustee kontseptsioon – saaks Tallinna kesklinnast sõita läbi Viimsi, Neeme, Kaberneeme, Kiiu, Kuusalu ja Kolga Loksale, edasi Võsule, Vihulasse, miks mitte Kunda või Narvani.
Utoopia? Lähema 3-4 aasta perspektiivis küll, kuid unistada tuleb suurelt. Olen jalgrattamatkadel sattunud sõitma eri maade kergliiklusteedel. Neist pikim katkematu rattatee algas Rootsi-Soome piirilt Torniost, lookles paralleelselt mere ja maanteega Ouluni, sealt Kokkola ja Vaasani, kokku ligi 450 kilomeetrit. Kiiu-Kuusalu vahelisele teele sarnanevat kergliiklusteed oli suuremate linnade lähedal 10 kilomeetrit ühele, 10 teisele poole, kokku 50-60 kilomeetrit.
Kuidas siis lapsed Kuusalust-Kiiust-Kolgast turvaliselt Valkla-Salmistu-Tsitre randa saada? Oleme nüüd ligi 10 aastal korraldanud iga-aastaseid liikumisüritusi – „Rattaga külla“ jaanipäeval, „Ööretk“, „Sügiskõnd“. Nende üks eesmärk on meelitada inimesed diivanitelt püsti ja liikuma. Kaudne eesmärk on näidata emadele-isadele alternatiivseid teid Kuusalu valla looduskaunitesse paikadesse. Kes osalenud, teab, et Valklasse, Salmistule, Andineemele, Tsitresse randa pääsemiseks saab kasutada kõrvalteid, mis on ümbruse poolest vaheldusrikkamad.
Nii et emad-isad! Otsige ka oma rattad välja, leidke üles Kuusalu matkaseltsi kodu- või Facebooki leht, laadige endale telefoni meie retkede rajad, tutvustage neid oma lastele. On kindlasti tervislikum tegevus, kui sotsiaalmeedias vinguda, miks vald massiliselt kergliiklusteid ei ehita.