KRIS­TO PA­LU: „Po­lii­ti­li­ne olu­kord Kuu­sa­lu val­las on läi­nud veel kee­ru­li­se­maks.“

879
KRISTO PALU selja taga on Kuusalu spordikeskus koos ujulaga. Kuusalu abivallavanemana seisis ta kümmekond aastat tagasi selle eest, et hoone saaks ehitatud. Taamal paremal paistab Kuusalu kool, mille ruumikitsikus, aga ka sisuline pool vajab tema hinnangul põhjalikku läbiarutamist.

Val­la­vo­li­ko­gu lii­ge KRIS­TO PA­LU töö­tas aas­ta­tel 2003-2008 Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­ma­na, siis läks töö­le rii­gi­kant­se­leis­se,
vii­ma­sed viis aas­tat on ta Rii­gi Kin­nis­va­ra ASis üle­võe­ta­va kin­nis­va­ra pro­jek­ti­juht.

Va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald mul­lu sü­gi­sel Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud Kris­to Pa­lu on vo­li­ko­gu töös osa­le­nud ka va­rem – aas­tal 2013 jõu­dis va­he­tult en­ne too­kord­seid ko­ha­lik­ke va­li­mi­si ol­la va­li­mis­lii­du Ühi­selt Eda­si asen­dus­liik­me­na ühel vo­li­ko­guis­tun­gil.

2003. aas­tal kan­di­dee­ris ta Kuu­sa­lu abi­val­la­va­ne­maks ja töö­tas sel­les ame­tis val­la­va­nem Her­ko Sunt­si ning na­tu­ke ka järg­mi­se val­la­va­ne­ma Kal­mer Märt­so­ni ajal. Her­ko Sunt­si ju­hi­tud va­li­mis­lii­dus Ühi­selt Eda­si sai Kris­to Pa­lu 2009. aas­ta va­li­mis­tel va­li­ja­telt 45 häält. Tal on Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­li dip­lom ma­jan­du­se alal, Tar­tu Üli­koo­li ma­gist­ran­tuu­ris õp­pis Eu­roo­pa Lii­du ma­jan­dust ja õi­gust. Pe­res kas­vab kaks algk­las­si­last, abi­kaa­sa töö­tab po­lit­seia­met­ni­ku­na.

Vii­mas­tel ko­ha­li­kel va­li­mis­tel ko­gus Kris­to Pa­lu va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald ühe esin­da­ja ja liik­me­na 83 häält. Ta ni­me­tab sel­list tu­le­must ül­la­tu­seks: „Sain see­kord hää­li olu­li­selt roh­kem, kui an­ti 8 aas­tat va­rem. Ma ei us­ku­nud, et nii pal­jud va­li­jad toe­ta­vad. Olin ju val­la­töölt läi­nud rii­gi­töö­le, va­he­peal pol­nud ko­ha­li­kus elus ak­tiiv­selt kaa­sa löö­nud, ku­na va­li­mis­liit Ühi­selt Eda­si oli lõ­pe­ta­nud te­ge­vu­se.“

Kui möö­du­nud aas­tal ha­ka­ti va­li­mis­teks val­mis­tu­ma, oli te­ma sõ­nul esialg­ne mõ­te ise mit­te kan­di­dee­ri­da, vaid ai­da­ta kok­ku saa­da ni­me­kir­i, mis oleks al­ter­na­tiiv val­las ka­hek­sa aas­tat või­mul ol­nud koa­lit­sioo­ni­le: „Mait Kröönst­röm ja Kun­nar Vaht­ras kut­su­sid uu­de ni­me­kir­ja ka mind, ot­sus­ta­vaks sai Mar­ti Hää­le lii­tu­mi­ne. Rah­va­suus ha­ka­ti me va­li­mis­lii­tu Üks Kuu­sa­lu Vald kut­su­ma ran­na­mees­te ni­me­kir­jaks, mi­na olen seal Kuu­sa­lu kui val­la­kes­ku­se kõ­nei­sik, kui­gi ka mi­nu lap­se­põl­ve ko­du on ran­na­kü­las Sal­mis­tul.“

Üks Kuu­sa­lu Vald sai 19liik­me­lis­se vo­li­ko­gus­se 5 koh­ta, Mar­ti Hääl va­li­ti vo­li­ko­gu esi­me­heks, Kris­to Pa­lu asee­si­me­heks. Kaks kuud hil­jem pa­nid nad ame­tid ma­ha, ku­na val­la­va­ne­ma kon­kur­si tu­le­mu­se­na kin­ni­ta­ti val­la­va­ne­maks taas Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Nüüd on Kris­to Pa­lu vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni asee­si­mees ning re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni lii­ge. Va­li­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald on lii­tu­nud Kuu­sa­lu val­la ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu­ga, mil­le­le on all­kir­ja and­nud 15 vo­li­nik­ku.

Pea­mi­ne kü­si­mus – val­la ha­ri­du­se tu­le­vik
„Kõi­ge olu­li­se­maks kü­si­mu­seks on mi­nu jaoks prae­gu ha­ri­dus­vald­kon­na areng val­las, õi­ge­mi­ni ko­gu piir­kon­nas koos Lok­sa­ga. Ha­ri­dus­võr­gus­tik va­jab re­for­mi. Kuu­sa­lu kesk­koo­li vi­list­la­se­na soo­vin, et me kesk­kool ei hää­buks. Vii­ma­sel ajal on pal­ju rää­gi­tud Kuu­sa­lu koo­li ruu­mi­puu­du­sest, aga ka si­su mõt­tes on tu­le­vik lä­bi aru­ta­ma­ta,“ üt­leb Kris­to Pa­lu.

Ta sel­gi­tab, et güm­naa­siu­mio­sa on jää­nud Kuu­sa­lu koo­lis ah­ta­ke­seks – kok­ku um­bes 80 õpi­last 10.-12. klas­si­ni: „Prae­gu­sed numb­rid ei ole head ja tu­leks ha­ka­ta tõe­le ot­sa vaa­ta­ma. Val­la­ma­jast saa­dud sta­tis­ti­ka on karm – üle poo­le põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­ja­test Kuu­sa­lu val­las lä­he­vad õp­pi­ma mu­ja­le, mit­te kesk­koo­li Kuu­sal­lu või Lok­sa­le. Kui lõ­pe­ta­sin 1995. aas­tal Kuu­sa­lu kesk­koo­li, oli meie len­nus lõ­pe­ta­jaid 60 rin­gis, kaks pa­ral­leelk­las­si. Kok­ku oli güm­naa­siu­mio­sas siis um­bes 150 õpi­last.“

Va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald al­ga­tu­sel on ka­van­da­tud val­laee­lar­ves­se ra­ha, et tel­li­da eks­per­dilt val­las keh­ti­va ha­ri­du­se aren­gu­ka­va ana­lüüs ja et­te­pa­ne­kud eda­si­seks – ka se­da, mi­da ko­ha­li­ku güm­naa­siu­mi aren­guks te­ha ja kas on suut­lik­kust eris­tu­da olu­kor­ras, kus Ees­tis on võe­tud suund rii­gi­güm­naa­siu­mi­te­le.

„Kuu­sa­lu val­la ter­vik­li­ku­le aren­gu­le oleks güm­naa­siu­mi ka­du­mi­ne löök. Head ha­ri­dust pak­kuv oma güm­naa­sium toob ini­me­si val­da juur­de. Nii­gi on val­la ela­ni­ke arv lan­ge­mas, tip­pa­jal oli üle 6800 ini­me­se, nüüd lä­he­ne­me 6500le. Meie va­li­mis­lii­du sei­su­koht on, et en­ne, kui lüüa kopp maas­se ja ha­ka­ta Kuu­sa­lu koo­li­le juur­dee­hi­tust te­ge­ma, tu­leb lä­bi aru­ta­da koo­li si­su – et kui suu­re­le hul­ga­le las­te­le me muu­tu­vas õpi­kä­sit­lu­ses koo­li suu­re­maks tee­me ja mis saab güm­naa­siu­miast­mest,“ kõ­ne­leb Kris­to Pa­lu.

Prae­gu­ses aren­gu­ka­vas on kir­jel­da­tud ha­ri­dus­võr­gus­ti­ku eri­ne­vaid st­se­naa­riu­me, kuid va­li­kuid ei teh­tud, tõ­deb ta. Eks­per­di abil on ka­vas and­med uuen­da­da ning sü­gi­sel kor­ral­da­da aren­gu­ka­va muut­mi­seks laie­maid aru­te­lu­sid.

„Väl­jast­poolt val­da tul­nud pä­de­va eks­per­di pilk on hä­da­va­ja­lik, sest kõik me ole­me siin seo­tud isi­kud, ole­me niiöel­da oma kon­na­tii­gis.“

Kuu­sa­lu uju­la ja ko­gu spor­di­kes­ku­se ra­ja­mi­ne
Tei­ne olu­li­ne vald­kond, mi­da Kris­to Pa­lu ta­hab aren­da­da, on spor­ti­mis­või­ma­lu­sed. Ri­hu­mäe­le Kuu­sa­lu kesk­koo­li staa­dio­ni kõr­va­le Män­ni­kus­se ka­van­da­ti küm­me­kond aas­tat ta­ga­si jalg­pal­lit­ren­ni­de jaoks kunst­mu­ru­ga har­ju­tus­väl­ja­kud. Neid po­le ra­ja­tud. Jalg­pal­lik­lu­bil Kuu­sa­lu Ka­lev on nüüd­seks ju­ba 9 tree­ning­rüh­ma, staa­dio­nist jääb vä­heks, las­te jalg­pal­lit­ren­ni­de­le oleks har­ju­tu­sa­la­sid juur­de va­ja. Kui Kol­ga koo­li staa­dio­ni ha­ka­tak­se re­no­vee­ri­ma, saaks ka sin­na jalg­pal­li­väl­ja­ku pla­nee­ri­da.

Kris­to Pa­lu on üks neist, kel­le te­ge­vu­se tu­le­mu­se­na on Kuu­sa­lu koo­li juu­res uju­la ja spor­di­kes­kus. Ta sei­sis abi­val­la­va­ne­ma­na nen­de ehi­ta­mi­se eest ning osa­les ehi­tu­se käi­vi­ta­mi­se prot­ses­sis.

„Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­se ehi­ta­mi­se idee oli ju­ba nõu­ko­gu­de ajast. Alus­ta­sin koo­li juur­de de­tailp­la­nee­rin­gu tel­li­mi­sest. Siis õn­nes­tus saa­da pro­jek­tee­ri­mi­seks Eu­roo­pa Lii­du abi­ra­ha. Ehi­tu­se fi­nant­see­ri­mi­seks mõt­le­si­me väl­ja skee­mi – lae­nu ei saa­nud sel­li­ses ma­hus võt­ta, vor­mis­ta­si­me ka­su­tus­ren­di­na. Kui ehi­tus ju­ba käis, läk­sin 2008. aas­ta al­gu­sest rii­gi­kant­se­leis­se töö­le, mi­nu põ­hi­töö oli spor­di­kes­ku­se osas teh­tud,“ sõ­nab ta ja li­sab, et oma­ja­gu ener­giat ku­lus ka koo­li staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­se­le – staa­dion teh­ti kor­da kok­ku­lep­pel Kait­se­lii­du­ga ja rii­gi toel, kuid pro­jekt oli koos­ta­tud suu­re­joo­ne­li­ne, tu­li lei­da la­hen­du­sed, et lu­ba­tud ra­ha­ga staa­dion kor­da saa­da.

„Ei ku­ju­ta enam et­te, et Kuu­sa­lus po­leks kor­ras­ta­tud staa­dio­ni ega spor­di­kes­kust koos uju­la­ga. Need või­ma­lu­sed on muut­nud elu­kesk­kon­na olu­li­selt pa­re­maks. Ka­su­tu­sin­ten­siiv­sus on suur, eri­ti saa­li osas, kus te­hak­se pal­ju tren­ne. Uju­la ka­su­tus saaks ol­la veel in­ten­siiv­sem. Kui möö­da sõi­dan ja näen Kuusalu spor­di­kes­ku­se park­las pal­ju au­to­sid, on hea meel.“

En­nast ni­me­tab ta ho­bi­sport­la­seks. Lap­se­põl­ves käis ten­ni­set­ren­nis ja osa­les võist­lus­tel, kui­gi me­da­leid ko­ju ei too­nud. Ten­ni­se­pi­sik jäi, 1998. aas­tal asu­tas koos mõt­te­kaas­las­te­ga Kuu­sa­lu Ten­ni­sek­lu­bi, mil­le juh­ti­mi­se an­dis eel­mi­sel aas­tal üle ten­ni­set­ree­ner Ju­ku-Kal­le Ad­ra­ti­le. Ten­ni­sek­lu­bi ee­sot­sas kor­ral­das Kris­to Pa­lu ka­he ten­ni­se­väl­ja­ku ra­ja­mist, vald toe­tas ra­ha­ga, ten­ni­se­hu­vi­li­sed te­gid osad tööd ühis­kond­li­kus kor­ras.

Pea­le ak­tiiv­se spor­di­te­ge­vu­se on Kris­to Pa­lu ka tu­gi­too­li­sport­la­ne, jäl­gib te­le­kast ral­lit ja jalg­pal­li­võist­lu­si ning peab en­nast Ees­ti jalg­pal­li­koon­di­se fän­niks. „Tõ­si, mit­te nii suu­reks kui Luu­le Ko­mis­sa­rov,“ ar­vab ta. Koos sõp­ra­de­ga käib koon­di­se ko­du­män­gu­del ning sõit­nud ka vä­lis­män­gu­de­le.
Ku­na meel­dib rei­si­da, siis on sel­le ho­bi ühen­da­nud jalg­pal­li­hu­vi­ga – kus vä­he­gi või­ma­lik, käib ka jalg­pal­lis­taa­dio­ni­tel. Vii­ma­ti tut­vus Eu­roo­pa suu­ri­ma jalg­pal­lis­taa­dio­ni­ga Bar­ce­lo­nas.

Ava­tud juh­ti­mi­se le­pin­gu kat­seaeg saab lä­bi
Kü­si­mu­se­le, kui­das hin­dab prae­gust po­lii­ti­list olu­kor­da Kuu­sa­lu val­las, vas­tab Kris­to Pa­lu, et peab se­da vä­ga kee­ru­li­seks: „Kuus va­li­mis­ni­me­kir­ja said koh­ti vo­li­ko­gus­se, kee­gi ai­nu­või­mu ei saa­vu­ta­nud. Ala­tes jaa­nua­rist on kolm va­li­mis­lii­tu – Üks Kuu­sa­lu Vald, Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Ühi­ne Ko­du – püüd­nud koos­tööd te­ha. Nel­ja­kuu­li­ne kat­seaeg saab mais lä­bi, on aeg ha­ka­ta kok­ku­võt­teid te­ge­ma, et kas see on and­nud tu­le­mu­si, kui­das ole­me oma ees­mär­ke täit­nud.“

Ta nen­dib, et nen­de kuu­de­ga on läi­nud po­lii­ti­li­ne olu­kord veel kee­ru­li­se­maks. Aru­saa­mad kva­li­teet­sest juh­ti­mi­sest ja kaa­sa­mi­sest on va­li­mis­lii­tu­del Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Üks Kuu­sa­lu Vald eri­ne­vad, kui on Ühi­sel Ko­dul.

„Abi­val­la­va­ne­ma­te va­li­mi­ne on näi­de sel­lest, kus koos­töö ei toi­mi­nud. Ava­tud juh­ti­mi­se le­pe näeb et­te, et abi­val­la­va­ne­mad on val­la­va­lit­su­se liik­med. Me ei ole val­mis va­li­tuks osu­tu­nud abi­val­la­va­ne­maid val­la­va­lit­sus­se kin­ni­ta­ma, val­la­va­nem meie sei­su­koh­ta­de­ga ei ar­ves­ta­nud,“ kom­men­tee­rib Kris­to Pa­lu.