ILMAR SILD, OÜ Velko AV juhataja
Oleme harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, et puhas vesi on igal võimalusel saadaval. On justkui loomulik kasta joogiveega lõputult põlde ja muru, andmata endale aru, mis ressursiga on meil tegu. Mis on läinud tegelikult maksma veepumpamissüsteemid koos puhastamisega? Kust see raha on tulnud?
Euroopa suurlinnades kohtame tihti hotellitubades hoiatussilti, et kraanivett ei soovitata kasutada joogiks. Meile, eestimaalastele, tundub see kummalisena, oleme harjunud, kui vesi juba kraanist tuleb, kõlbab see igal juhul juua.
Kuidas see igal juhul võimalus ikkagi on sündinud ? Viimasel aastakümnel on enamik Eesti linnu olnud seotud vee- ja kanalisatsiooniprojektidega. Euroopa fondidest on taotletud raha, sellega on ehitatud välja linnade puhta vee ja kanalisatsioonitrassid. Lisaks on rikaste Euroopa riikide maksumaksjate rahade eest välja ehitatud reoveekäitlussüsteemid. Peaaegu igas linnas on abiraha eest rekonstrueeritud või ehitatud päris uus reoveepuhasti.
Täpselt nõnda, abirahade toel, on ehitatud välja ka Anija valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Kuid analüüsides ettevõtte kliendibaasi, selgub, et paljud kinnistud, mille aia taha on toodud nii vee kui kanalisatsiooni peatrassid, pole ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud või on liitunud osaliselt. Tundub, et meie inimesed ei hooli puhtast veest isegi siis, kui vesi nende õuele kohale tuua.
Aastaid tagasi tegin ühes väikelinnas tiheasustusalal kaevude veeproove. Kaevude vesi polnud joogikõlbmatu, aga võrdlust tsentraalse veevärgiveega ei kannatanud, niipalju puhtam ja kvaliteetsem oli ühisveevärgist võetud vesi. Sama probleem on kanalisatsiooniga. Sügisel, esimeste külmade tulekuga on silmagagi näha auravad kraavid. Mõned veekogud ei külmu äärest talvelgi kinni seetõttu, et soe kanalisatsioonivesi jookseb pidevalt sisse.
Vastavalt Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on võimalik ka ise oma majapidamise reovett kohtkäidelda. Võib-olla on tõesti vallas majapidamised, kes ei soovi kunagi ühiskanalisatsioonitrassidega liituda, olenemata sellest, et liitumispunkt asub aia taga ja enne trassi ehitamist on kinnistu omanikuga liitumispunkt kooskõlastatud. Siis tuleb aga silmas pidada, et ehitatud reovee kohtkäitlusrajatistele tiheasustusaladel tuleb taotleda reovee kohtkäitluse luba hiljemalt 1. jaanuariks 2015 (Anija vallavolikogu määrus 27.02.2014 nr. 12 „Anija valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“).
OÜ Velko AV on asunud kaardistama olukorda ja lähemal ajal esitab Anija vallale teabenõude, millistele kinnistutele on väljastatud reovee kohtkäitluse luba. Kui selgub, et avastatakse kinnistud, millel ei ole OÜga Velko AV lepingut ja samas puudub ka vallavalitsuse antud luba vee kohtkäitluseks, on olukord kummaline. Kas toimub looduse süstemaatiline reostamine?
Praegustel andmetel pole ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud ligi 200 kinnistut. Selle aasta lõpuni on liitumine ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega tasuta. OÜ Velko AV on valmis igati nõustama ja aitama kliente, kes soovivad liituda. See aeg, millal kehtestatakse liitumistasu, saabub peagi ja siis on paljudel kinnistuomanikel valida: kas maksta reostamise eest trahvi või üks kord vee ja kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu.
