Kas Ida-Har­jus on tur­va­li­ne ela­da?

Ko­gu­kon­nap­ro­ku­rör te­ge­leb pea­mi­selt konk­reet­ses piir­kon­nas toi­me­pan­dud ku­ri­te­gu­de me­net­le­mi­se­ga, kuid mit­te ai­nult. Ta tun­neb oma piir­kon­na pea­mi­si ku­ri­te­ge­vu­se­ga seo­tud ris­ki­vald­kon­di, ot­sib koos­töös po­lit­sei­ga la­hen­du­si prob­lee­mi­de­le, mis ka­han­da­vad ko­gu­kon­na­liik­me­te tur­va­tun­net. Elu­kesk­kon­na tur­va­li­su­se ni­mel pan­nak­se ko­gu­kon­nap­ro­ku­rö­ri­de ja piir­kond­li­ku po­lit­sei koos­töös pai­ka ko­gu­kond­li­kud prio­ri­tee­did, mis läh­tu­vad ko­gu­kon­na eri­pä­rast ja konk­reet­se asu­ko­ha tur­va­li­sust häi­ri­va­test prob­lee­mi­dest.

Ida-Har­ju ko­gu­kon­da kuu­lu­vad Las­na­mäe ja Pi­ri­ta lin­na­osa, Rae, Ani­ja, Raa­si­ku, Ko­se, Viim­si, Jõe­läht­me ja Kuu­sa­lu vald, Maar­du ja Lok­sa linn. Põh­ja ring­kon­nap­ro­ku­ra­tuu­ris töö­ta­vad Ida-Har­ju ko­gu­kon­na tur­va­li­su­se ta­ga­mi­se ni­mel ring­kon­nap­ro­ku­rör ja kolm abip­ro­ku­rö­ri. Me üks ees­märk on Ida-Har­ju ko­gu­kon­da tea­vi­ta­da tur­va­li­sust puu­du­ta­va­test tee­ma­dest.

Läh­tu­des piir­kon­na spet­sii­fi­kast, pa­ni­me koos­töös po­lit­sei­ga pai­ka 2018. aas­ta ko­gu­kond­li­kud prio­ri­tee­did, mis on tä­na­vu pro­ku­ra­tuu­ri ja po­lit­sei te­rav­da­tud tä­he­le­pa­nu all ning mil­le­ga te­ge­le­mi­se­le ra­ken­da­tak­se roh­kem res­surs­si. Üks prio­ri­teet on rel­va­de ja rel­va­tao­lis­te ese­me­te­ga toi­me­pan­dud ku­ri­te­gu­de ning ju­hu­rün­ne­te vä­hen­da­mi­ne. Vii­ma­sel ajal on olu­li­selt kas­va­nud sel­lis­te rün­ne­te arv, kus kan­na­ta­nu hir­mu­ta­mi­seks ja oma ku­ri­te­ge­li­ku ees­mär­gi saa­vu­ta­mi­seks ka­su­ta­tak­se rel­va, nu­ga või ku­ri­kat. Pöö­ra­me tä­he­le­pa­nu ini­mes­te tead­lik­ku­se tõst­mi­se­le, et tsi­viil­käi­bes lu­ba­tud rel­va­de ja rel­va­tao­lis­te ese­me­te eks­po­nee­ri­mi­ne konf­lik­to­lu­kor­da­des, nen­de­ga äh­var­da­mi­ne või kel­le­gi sih­ti­mi­ne ise­gi ju­hul, kui se­da te­hak­se niiöel­da nal­ja­vi­luks, võib ol­la ka­ris­ta­tav, kui kan­na­ta­nu võ­tab sel­list te­ge­vust reaal­se ohu­na en­da elu­le ja ter­vi­se­le.

En­di­selt moo­dus­ta­vad val­da­va osa ku­ri­te­ge­vu­sest va­ra­vas­ta­sed ku­ri­teod, mil­lest suu­rem osa on var­gu­sed. Va­ra­vas­ta­sed ku­ri­teod on ala­ti vähen­da­nud ko­gu­kond­lik­ku tur­va­li­sust. Hea meel on tõ­de­da, et va­ra­vas­ta­sed süü­teod on lan­gu­ses. Var­gus­te ar­vu vä­he­ne­mi­ne on tin­gi­tud pal­ju­gi sel­lest, et eel­mi­sel aas­tal pi­das po­lit­sei kin­ni mi­tu var­gus­te­le spet­sia­li­see­ru­nud ini­mest ja grup­pi, kes va­ras­ta­sid sõi­du­ki­test, elu­ruu­mi­dest ja su­vi­la­test. Ko­hus on nad süü­di mõist­nud, ka­ris­tu­seks on mää­ra­tud reaal­ne van­gis­tus.

Kui­gi var­gus­te arv on võr­rel­des va­ra­se­ma­ga vä­he­ne­nud, on Ida-Har­ju piir­kon­na üks prio­ri­teet jät­ku­valt ehi­tus­töö­riis­ta­de ja -ma­ter­ja­li­de var­gu­sed erai­si­ku­te val­du­sest, et­te­võ­te­te ter­ri­too­riu­milt. Sõi­du­ki ta­gaist­me­le jäe­tud töö­riis­tad on kind­las­ti var­ga jaoks ah­vat­le­vad, vae­valt ja­lu­tab ta ra­hu­li­kult sel­lest au­tost möö­da.

Ko­gu­kon­na liik­med saa­vad olu­li­sel mää­ral kaa­sa ai­da­ta, et var­gu­si en­ne­ta­da, näi­teks pöö­ra­tes suu­re­mat rõh­ku en­da va­ra kaits­mi­se­le. Är­ge jät­ke sõi­du­ki­tes­se ese­meid, mis võib osu­tu­da ker­geks saa­giks! Kva­li­teet­se ja tur­va­li­se lu­ku soe­ta­mi­ne on in­ves­tee­ring oma va­ra säi­li­mi­se pa­re­maks ta­ga­mi­seks ning sel­leks, et mit­te mär­ki­mis­väär­selt suu­re­mat kah­ju kan­da. Sa­mu­ti on kor­rus­ma­ja­de tre­pi­ko­da­des­se jäe­tud jalg­rat­tad, lap­se­vank­rid ja muud ese­med ker­ge saak va­ras­te­le, ke­da pa­ra­ku ka tur­va­kaa­me­rad ei hei­du­ta.

Kõi­gi soov on ela­da tur­va­li­ses rii­gis. Se­da ees­mär­ki on liht­sam saa­vu­ta­da, kui me kõik an­na­me sel­leks oma pa­nu­se.

Pro­ku­ra­tuu­ri te­ge­mi­si saab ka jäl­gi­da Fa­ce­boo­kis ja ko­du­le­hel www.prokuratuur.ee.