Ida-Harju haldusreform tuleb läbi viia riigimehelikult

1396

MARGUS SOOM,
Kuusalu vallavolikogu liige,
Reformierakond

Kaugel tsaariajal oli kohaliku omavalitsuse  territoorium ja haldussuutlikus mõõdetav ühe hobupäeva pikkusega. Selle ajaga pidi vallasekretär jõudma käia valla ääremaadel küsimusi lahendamas. Nii moodustusid meile tänapäevani tuttavad valla ja kihelkonna piirid. Nüüd, auto- ja internetiajastul, oled ühe arvutihiireklõpsu ja tunnise  autosõiduga  sündmuste  keskel.
Ka kogukonna mõiste ja vajadused on teisenenud. Lastel on võimalus valida mitme kooli vahel. Tihti on selleks teine omavalitsus. Esmased meditsiiniteenused on kätte saadavad elukoha järgselt. Tõsisemate terviserikete korral tuleb minna maakonnakeskustesse. Töökoha omamine sajakonna kilomeetri kaugusel ei ole mingi erand. Paljud vallaasulad on muutunud linnade magalateks. Elame muutuvas ja  avardunud ühiskonnas. Juba ammu kooskõlastavad vallaametnikud naabervaldadega ühiseid haridus-, sotsiaal – ja transporditeenuste küsimusi. Siit järeldus. On mõistlik selline dubleeriv asendustegevus väikevaldadel lõpetada ja võtta eesmärgiks  juba üle-eestiliseks buumiks muutunud suurvaldade moodustamine.
Harjumaal võiks olla kolm-neli (Ida-, Kesk- ja Lääne-Harju) valda  ja Tallinna linn. Lääne-Harju vald on juba moodustumise lõppfaasis. Kernu, Nissi, Saue valla ja Saue linna eelkokkulepped lähevad rahvaküsitlusele ja mõne kuu pärast on oodata volikogude ühinemiskinnitust. On mõistetud suurvalla eeliseid, et lahendada juba praegu vallapiire ületanud hariduse-, sotsiaal- ja transpordiküsimused.
Ühinenud kapitali akumulatsiooniga kaasneb  kiirem ja odavam investeering arengutesse. Väikevallad ei täida haridusreformi riigigümnaasiumi tingimusi, kuid ühiselt arutades on lahendus leitav. Halduskulude kokkuhoid on nii ametnike arvu kui ka hoonete käigushoiu pealt märgatav. Vabanevad vallamajad lähevad müüki. Väikevalla eelarves on suur osa niinimetatud sildistatud rahal, mis läheb haridusele ja sotsiaalteenustesse. Vallal ei ole siin suurt midagi kaasa rääkida. Alles jääv raha kulub juhtimiskuludeks  ja europrojektide kaasinvesteeringuteks. Mõnisada tuhat vaba raha jääb kultuurile, spordile ja vallateede  korrashoiule. Väikevalla volikogud on tihti üle politiseeritud ega tegele tegelike, kaalutletud  majandusküsimuste lahendamisega. Sellega saaks hakkama väike arv kohusetundlikke ametnikke.
Ida-Harju valla moodustamiseks on olemas kõik eeldused. Oleme tänu Sõnumitooja tublile tegevusele  naabervaldade tööde ja tegemistega kursis. Ajalooliselt, kultuuriliselt ja rahva omavahelise läbikäimisega  oleme lähedaselt seotud Jõelähtme tegemistega.
Kuusalu rahva seas liigub jõuliselt niinimetatud Lahemaa valla moodustamise mõte. Ka siin on kaalumist väärivaid argumente.
Kahetsusväärselt moodustas Kuusalu volikogu esimees ainu­isikuliselt töögrupi vaid Loksa linnaga ühinemisläbirääkimisteks. See on piiratud ja kaugemale mittevaatav otsus. Eesti riik vajab haldusreformi elluviimisel kohalikelt volikogudelt riigimehelikku mõtlemisvõimet. Tänasel Kuusalu Kirtsi-Kirsmani koalitsioonil on haldusreformiga seotud huvid vaid selles, kuidas saada riigilt kätte preemiaraha Loksa linnaga ühinemise eest, et niiviisi katta Kiiu mõisa renoveerimise lõhki läinud investeeringud.
Kordan juba varem avalikult välja öeldut. Palgalisel ametikohal olev Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman, Sa ei ole saanud volikogu töö korraldamisega hakkama. Olulised  küsimused, nagu Kiiu mõisa renoveerimine ja haldusreform, on volikogu komisjonides sisuliselt läbi arutamata. Sul puudub riigimehelik mõtlemisvõime, palun astu tagasi.