
Lahemaa pärimuskoja
perenaine
Eestlastel on tavapäraseks saanud tihe sündmuste graafik suvekuudel. Jagub suvepäevi, juubeleid, kokkutulekuid. Palju ka kauneid pulmapidusid. Need toimuvad mõisates või hoopis mererannas. Küll sõidetakse hobusel, küll Hummeriga. Minu 5aastase pulmakorraldamise kogemusest on silma hakanud pruutpaari tahtmine korraldada oma pidu uudse ja uhkena. Vähe on olnud neid, kes soovisid kaasata meile kunagi omasena olnud vanemaid pulmakombeid.
Pulm elu olulisima siirderiitusena matuste ning sünni kõrval on aga kooskõla nii ainelisest kui vaimsest pärandist, kus üks ei saa teiseta. Hoolimata ajast on pulmade eesmärk olnud alati sama – tugeva uue liidu sõlmimiseks ning sellele õnne ja viljakuse andmine. Lihtsalt viis, kuidas kombeid läbi viiakse, on muutunud. Tänapäeval on kaugema pärimuse austajate seas levinud ka viis, kus valdav osa pulma ülesehitusest on kaas-aegne, kuid sinna juurde on sobitatud olulisemad vanemad pulmakombed.
Kuusalu kihelkond on tugeva pärandiga piirkond, kus uurijale on suur rõõm, et siit on talletatud eri perioodidel väga palju muuseumide tarbeks folkloori, esemeid, kommete kirjeldusi. Valdavalt küll rannaaladelt. Nii minul kui ka teistel uurijatel on suur rõõm aina rohkem juba kadunud maailma avastada. Veelgi suurem rõõm on aga sellest, kui jagub inimesi, kes meie pärandi vastu suuremat huvi tunnevad, soovivad seda taasavastada, tundma saada ning ka kasutada.
Kaks aastat tagasi sain esmakordse eheda kogemuse pulmas, mis viidi läbi vanemate kommete kohaselt, olid kõik pärimuslikule pulmale olulised rituaalid ning toimingute juures oli põhirõhk laulikutel, kes külaliste jaoks mõjusid justkui tegevuse selgitajad. Sama uhkes pulmas osalemise uus võimalus tuli juba aasta pärast ning minu õnneks saan pärimuslikus pulmas osaleda ka käesoleval suvel. Sel korral juba ka laulikuna. Sellised hetked panevad mul hinge helisema.
Pruutpaarid on vahel öelnud: „Me neid traditsioone ei taha!“. Mis nad siis selle all on mõelnud?
Tuleb välja, et silmas peeti titemähkimist, puuraiumist ja muud taolist, mis meie pulmakombestikku tulid alles nõukogude ajal. Niinimetatud talupojalike pulmakommete peale ei ole tulevased abiellujad osanud mõeldagi. Neil puudub ettekujutus, milliseid kombeid kasutada, kust selle kohta infot leida, kes neid aidata võiks. Värskelt loodud Lahemaa Pärimuskoda ja selle eestvedajad on suurima rõõmuga siinkohal abis. Samuti korraldame Eesti Folkloorinõukogu juures iga aasta hilissügiseti Eesti pulmapärimuse seminare Pärnus. Ikka selleks, et tõsta nii pulmaliste endi kui ka pulmakorraldajate teadlikkust ning oskusi taaskasutada meile omaseid vanemaid traditsioone ja kombeid.
Inimesi on palju ja erinevaid. Koonduvad ikka need, kellel ühised huvid-eesmärgid. Eesti pulmauurijate ja pärimuspulmade tutvustajate ring üha suureneb. Juba kaks aastat toimub üle-eestiline erinevate paikkondade pulmapärimuse kaardistamine, mille tulemusel valmib mõne aasta pärast suur uurimus, mis saab avalikult kättesaadavaks kõikidele soovijatele. Ikka selleks, et meie pärand edasi elaks.
Seekordne arvamusveerg oli ehk pigem mõttelend, kuid mõte on oluline. Kõik, mis teed, teed iseendale. Seda tuleb nautida, teha rõõmuga. Ja just seda, mis enda hingele teeb pai.