Hak­ka­me jäät­meid sor­tee­ri­ma!

256

 

KAI­TI KAR­TU­SOV, Ani­ja val­la ela­nik
KAI­TI KAR­TU­SOV,
Ani­ja val­la ela­nik

Aas­ta al­gu­ses kut­sus üks sõ­ber mind lii­tu­ma ak­tiivg­ru­pi­ga, kel­le es­ma­ne ees­märk on viia jäät­me­te sor­tee­ri­mi­ne mas­si­des­se.

Ku­na olen ka ise jäät­me­te sor­tee­ri­ja, hu­vi­tab mind see tee­ma, kuid koos sel tee­mal aru­ta­des mõist­sin, et mul en­dal on veel pikk tee min­na. Näi­teks pa­ken­di­te sor­tee­ri­mi­se osas – va­rem vis­ka­sin sel­le kõik ol­mep­rü­gi hul­ka, sest ma ei ol­nud en­da­le tead­vus­ta­nud, et se­da tu­leks eral­di sor­tee­ri­da. Ka ei tead­nud ma, et pa­ken­di­kon­tei­ne­rid Ani­ja val­las on ava­li­kud. Ar­va­sin, et need on tel­li­nud kor­te­riü­his­tud, mil­le lä­he­du­ses kon­tei­ne­rid asu­vad. Te­ge­li­kult po­le nii.

Lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­meid saab üm­ber töö­del­da ja taas­ka­su­ta­da. See­tõt­tu ai­tab see te­ge­vus hoi­da kesk­kon­da, ku­na sel­leks ei pea kae­van­da­ma uut toor­ma­ter­ja­li. Prü­gi on vaid see, mi­da ei saa käi­del­da. Laiem ees­märk on, et prü­gi ei te­kiks­ki – te­kik­sid ai­nult jäät­med, mi­da sor­tee­ri­me lii­gi­ti. Jäät­med kui res­surss, kui ma­ter­jal, on mõt­te­viis, mi­da soo­vi­me ak­tiivg­ru­pi­ga ini­mes­te­le sel­gi­ta­da.

Alus­ta­sin ka oma ko­dus jäät­me­te os­kus­li­ku­ma sor­tee­ri­mi­se­ga. Mis sel­gus? Meist ena­mu­ses ko­du­des tek­ki­va­test jäät­me­test moo­dus­ta­vad pa­ken­did. Mis on siis ol­me­prü­gi? Ning miks on meil nii vä­he pa­ken­di­kon­tei­ne­reid ja miks need vä­he­sed pi­de­valt üle aja­vad? Miks on ol­mep­rü­gi jaoks mõel­dud kon­tei­ne­reid iga nur­ga peal, aga pa­ken­di­kon­tei­ne­reid tu­leb just­kui ti­ku­tu­le­ga ta­ga ot­si­da?

Te­ge­li­kult po­le meid kee­gi õpe­ta­nud jäät­meid sor­tee­ri­ma. Sel­lest küll rää­gi­tak­se vii­ma­sel ajal siin ja seal, aga kui pal­jud siis te­ge­li­kult sor­tee­ri­vad? Nen­de kü­si­mus­te ajel tek­kis mõ­te uu­ri­da ka teis­telt Ani­ja val­la ini­mes­telt, kas nad sor­tee­ri­vad oma ma­ja­pi­da­mi­se jäät­meid ja kas tea­vad nen­de­le kü­si­mus­te­le vas­tu­seid. Ot­sus­ta­si­me kor­ral­da­da kü­sit­lu­se, et uu­ri­da Ani­ja val­la ela­ni­ke jäät­me­te sor­tee­ri­mi­se har­ju­mu­si. Siis saa­me ak­tiiv­gru­pi­ga te­ha tea­vi­tus­tööd just neil tee­ma­del, mil­les ini­mes­tel vä­hem tead­mi­si.

Tee­me ka val­la­va­lit­su­se­ga koos­tööd, et kü­sit­lu­se tu­le­mu­si saaks ka­su­ta­da uue jäät­me­hool­du­sees­kir­ja väl­ja­töö­ta­mi­sel. Soo­vi­me ol­la abiks mu­ga­va, loo­gi­li­se ja liht­sas­ti ka­su­ta­ta­va jäät­me­te sor­tee­ri­mi­se süs­tee­mi loo­mi­sel.

Tea­vi­tus­töö­ga ole­me alus­ta­nud las­teae­da­dest, soo­vi­me jõu­da koo­li­des­se, ava­li­kes­se asu­tus­tes­se, fir­ma­des­se ja or­ga­ni­sat­sioo­ni­des­se, kor­te­ri­ühis­tu­tes­se. Miks mit­te ha­ka­ta käi­ma nõus­ta­mas ka ko­du­des. Alus­ta­me nii­ni­me­ta­tud ro­hu­juu­re­ta­san­dilt – kui lap­sed õpe­tak­sid oma va­ne­mad prü­gi sor­tee­ri­ma, õn­nes­tub ehk kas­va­ta­da põlv­kond, kes on har­ju­nud jäät­meid sor­tee­ri­ma ja peab se­da loo­mu­li­kuks te­ge­vu­seks. Mui­du­gi, ku­na olu­kord on ju­ba vä­ga krii­ti­li­ne – meie maailm on prü­gis­se up­pu­mas – tu­leb te­gut­se­da kor­ra­ga pal­ju­del rin­ne­tel, sest meil liht­salt po­le ae­ga oo­da­ta, mil­lal uus ja kesk­kon­na­tead­li­kum põlv­kond pea­le kas­vab.

Plaa­ni­me Ani­ja val­la kesk­kon­na­sõp­ra­de­ga asu­ta­da mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu, kes hak­kab te­ge­ma kesk­kon­na­tee­ma­del tea­vi­tus­tööd ja nõus­ta­mi­si. Plaa­nis on kor­ral­da­da ka kon­ve­rents, kus te­ha sel­gi­tus­tööd, miks on va­ja jäät­meid sor­tee­ri­da, kui­das te­ki­ta­da vä­hem jäät­meid ja nii eda­si.

Jäät­me­te taas­ka­su­tu­se ja sor­tee­ri­mi­se tee­mal on või­ma­lik kaa­sa rää­ki­da Fa­ce­boo­ki gru­pis Keh­ra taas­ka­su­ta­ja. Ja­ga­me häid näi­teid nii meilt kui mu­jalt, sel­gi­ta­me, kui­das as­jad peak­sid ole­ma, et jät­ta ka jä­rel­tu­le­va­te­le põl­ve­de­le inim­väär­ne kesk­kond.

Ole­me esi­me­ne põlv­kond, kes mõis­tab, et hä­vi­ta­me oma ko­dup­la­nee­ti ja vii­ma­ne, kes saab mi­da­gi te­ha, et se­da pääs­ta.