Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu lii­ge TOO­MAS TÕ­NI­SE on käi­nud 13 olüm­pia­män­gu­del

1415
Spor­di­koo­li­tu­se ja -Tea­be SA asub Tal­lin­nas Te­re Ten­ni­se­kes­ku­ses. Sel­le juh­ti TOO­MAS TÕ­NI­SET ae­tak­se sar­nas­te ni­me­de tõt­tu se­ga­mi­ni ven­da­de Tõ­nis­te­te­ga: „Saan ra­han­dus­mi­nis­ter Too­mas Tõ­nis­te­le mõel­dud kir­ju ja te­le­fo­ni­kõ­ne­sid ning on õn­nit­le­tud, et mind va­li­ti ta­ga­si EOK asep­re­si­den­diks, kui­gi nüüd on sel­les ame­tis Tõ­nu Tõ­nis­te.“

EOK en­di­ne pea­sek­re­tär ja asep­re­si­dent TOO­MAS TÕ­NI­SE juh­tis 8 aas­tat Aeg­vii­du val­la­vo­li­ko­gu.

Ani­ja val­la­vo­li­kok­ku kan­di­dee­ris en­di­ne Aeg­vii­du vo­li­ko­gu esi­mees Too­mas Tõ­ni­se va­li­mis­lii­dus Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus ning on vo­li­ko­gus val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­ta­mi asen­dus­lii­ge.

Ka­he val­la ühi­ne­mist pi­das Too­mas Tõ­ni­se möö­da­pääs­ma­tuks, kui­gi veel ne­li aas­tat ta­ga­si vaa­tas sel­le­le üleo­le­valt ega pi­da­nud reaal­seks.
„Aga kui rii­gi­hal­du­se mi­nist­riks sai Ar­to Aas, mõist­sin, et oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mi­ne on pöör­du­ma­tu prot­sess,“ sõ­nab ta.
Kui­gi Aeg­vii­dus tu­li ühi­ne­mi­se va­ja­lik­kust pal­ju sel­gi­ta­da, Too­mas Tõ­ni­se ise ei ka­hel­nud: „Ku­na ole­me Ar­vi Ka­ro­ta­mi­ga aas­taid tut­ta­vad, on meil täie­lik usal­dus ja tei­ne­tei­se­mõist­mi­ne. Meie tan­dem kut­sus ühi­ne­mi­se el­lu ning kui see oli käi­ma lü­ka­tud, te­gut­se­sid kõik osa­poo­led vä­ga pü­hen­du­nult.“

Pea­lin­nast Aeg­vii­tu vo­li­ko­gu juh­ti­ma
Too­mas Tõ­ni­se on pä­rit Tal­lin­nast. Pä­rast abi­kaa­sa va­ne­ma­te sur­ma jäi nen­de Aeg­vii­du ma­ja pea­mi­selt su­ve­ko­duks, ku­ni 2000. aas­tal ot­sus­ta­ti abi­kaa­sa­ga ka­he ko­du pi­da­mi­sest loo­bu­da ning ko­li­ti Aeg­vii­tu.

„Aeg­vii­du oli mul­le siis ma­ja, õu, lä­he­dal asuv järv ja met­sad. Aeg­vii­du kui ko­ha­lik oma­va­lit­sus mi­nu jaoks täht­sust ei oma­nud, val­la­va­lit­su­ses olin käi­nud vaid kor­ra,“ üt­leb Too­mas Tõ­ni­se.

Sot­sia­li­see­ru­mi­se va­ja­dus tek­kis 2009. aas­tal, kui ta kaa­sa­ti üh­te va­li­mis­lii­tu: „Siis läk­sid sil­mad teist­moo­di lah­ti, hak­ka­sin nä­ge­ma, mi­da tu­leks te­ha tei­si­ti. Las­tel ja noor­tel pol­nud Aeg­vii­dus te­ge­vust. Är­gi­ta­sin kaas­la­si ja lõi­me Aeg­vii­du Spor­dik­lu­bi, esi­me­ne suu­re­ma et­te­võt­mi­se­na te­gi­me koo­li juur­de liu­väl­ja.“

Spor­dik­lu­bi käi­vi­tas jalg­pal­li- ja suu­sat­ree­nin­gud, hak­kas kor­ral­da­ma „Viie üri­tuse sar­ja“, on ol­nud eest­ve­da­ja ka spor­di­hoo­ne ra­ja­mi­sel. Kõi­ge suu­re­maks või­duks peab Too­mas Tõ­ni­se 2011. aas­tal ava­tud 9 ki­lo­meet­ri pik­kust Jä­ne­da-Aeg­vii­du kerg­liik­lus­teed, mis tä­na­vu pi­ke­neb Kõr­ve­maa spor­di­kes­ku­se­ni.

Kui Too­mas Tõ­ni­se va­li­ti 2009. aas­tal va­li­mi­sed võit­nud ni­me­kir­ja esi­numb­ri­na vo­li­ko­gu juh­ti­ma, kü­sis ta sa­ma ame­tit pi­da­nud sõp­ra­de käest nõu, mi­da esi­mees peaks te­ge­ma: „Vas­ta­ti – ju­hi häs­ti koo­so­le­kut, ära se­ga neid, kes tee­vad iga­päe­va­tööd. Nii ma püüd­sin­gi. Läh­tu­sin sel­lest, et laus­lol­lu­sed tu­leb väl­ja filt­ree­ri­da, pü­hen­du­nud te­ge­vust kii­ta ja in­nus­ta­da.“

Prae­gust te­ge­vust Ani­ja val­la­vo­li­ko­gus peab ta esi­me­he töö­ga võr­rel­des liht­saks: „Olen juh­ti­miss­tii­lilt usal­dav. Ta­han ol­la as­ja­de­ga kur­sis, aga kui näen, et kõik toi­mib, on mul ker­ge ot­sus­ta­da ja nõus­tu­da. Häält teen siis, kui mis­ki rii­vab tõ­si­selt õig­lus­tun­net.“
Mood­ne viie­võist­le­ja

Pea­lin­nas kas­va­nud Too­mas Tõ­ni­se õp­pis prae­gu­ses Reaal­koo­lis, mil­le ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­jal Alek­san­der Pri­kil oli põ­hi­mõ­te – poi­sid, kes ta­ha­vad saa­da kol­mest kõr­ge­mat hin­net, pea­vad käi­ma tren­nis.

„Olin 5. klas­sis üle­kaa­lu­li­ne ja mu­gav poiss, mõt­le­sin min­na las­ket­ren­ni, kus ei pea pal­ju ra­be­le­ma. Prikk soo­vi­tas mood­sat viie­võist­lust, kus käis mu klas­si­vend Rai­vo Russ­mann.“

Mood­ne viie­võist­lus koos­neb li­saks lask­mi­se­le veel rat­su­ta­mi­sest, uju­mi­sest, jooks­mi­sest ja vehk­le­mi­sest. Mu­ga­vu­sest oli asi kau­gel: „Hom­mi­kul en­ne koo­li oli viis-kuus ki­lo­meet­rit jooks­mist või pool­teist-kaks ki­lo­meet­rit uju­mist, pä­rast koo­li veel kol­me ala trenn. See õpe­tas ae­ga ka­su­ta­ma vä­ga rat­sio­naal­selt.“

Klas­si­ven­nast sai juu­nio­ri­de maail­ma­meis­ter, kuid ka Too­mas Tõ­ni­se oli edu­kas – 6 aas­tat pä­rast tree­nin­gu­te­ga alus­ta­mist pää­ses Ees­ti koon­di­ses­se, kus oli kok­ku 9 aas­tat. Nõu­ko­gu­de Lii­dus oli pa­ri­ma­tel päe­va­del juu­nio­ri­de hul­gas nel­jas-viies: „Kõi­ge lä­he­mal juu­nio­ri­de MMi­le olin 1973, aga õn­ne­tuk­seks olid võist­lu­sed Lää­ne-Ber­lii­nis, ku­hu Nõu­ko­gu­de sport­la­sed min­na ei saa­nud.“

Lem­mi­ka­la oli rat­su­ta­mi­ne. Viie­võist­lu­ses sel­gu­vad ho­bu­sed loo­si­ga ning ku­na ta sai ena­mas­ti kõi­ge keh­ve­ma ho­bu­se, püü­dis Too­mas Tõ­ni­se end rat­su­ta­mi­ses tu­ge­vaks tree­ni­da. Nõr­gi­maks peab uju­mist, mil­le õp­pis sel­geks al­les viie­võist­lu­se tree­nin­gul, ning leiab, et just uju­mi­ne ta­kis­tas tal roh­ke­mat saa­vu­ta­da.

Tipps­por­di­ga te­gi 1976. aas­tal Tal­lin­na Pe­da­goo­gi­li­se Ins­ti­tuu­di lõ­pe­ta­nud Too­mas Tõ­ni­se lõp­par­ve 1979. aas­tal: „Mul oli ju­ba pe­re, kaks last. Kui po­le enam esi­me­se kol­me seas ja hak­kad mõist­ma, et va­rem või hil­jem tu­leb loo­bu­da, po­le mõ­tet ve­ni­ta­da, se­da väik­se­maks jääb kon­ku­rent­si­või­me eda­si­ses elus.“

Li­gi 40 aas­tat spor­dia­met­nik
Vei­di ae­ga oli Too­mas Tõ­ni­se viie­võist­lu­se tree­ner, siis kut­su­ti spor­di­ko­mi­tee noor­tes­por­di osa­kon­na ju­ha­ta­jaks. Spor­di­amet­ni­ku­na töö­tab ta ala­tes 1980. aas­ta veeb­rua­rist siia­ni. 1980nda­tel oli NSV Lii­du olüm­pia­ko­mi­tee tree­ner Ees­tis, see­jä­rel juh­tis Ees­ti NSV Las­te- ja Spor­di­koo­li ning oli Ees­ti Spor­di­güm­naa­siu­mi di­rek­tor.

„1990 kut­su­ti mind Ees­ti Spor­di Kesk­lii­tu uues­ti üles ehi­ta­ma. Ees­ti spor­di­su­he­te amet­lik taas­ta­mi­ne, ala­lii­tu­de taas­lü­li­ta­mi­ne rah­vus­va­he­lis­te ala­lii­tu­de liik­meks, uued liik­meks­as­tu­mi­sed, esi­me­sed olüm­pia­män­gud Ees­ti li­pu all. Pal­ju siis alus­ta­tust toi­mib tä­na­se­ni, näi­teks ka pa­ri­ma­te sport­las­te va­li­mi­ne,“ ju­tus­tab ta.

Too­mas Tõ­ni­se oli ka 1989. aas­tal Ees­ti Olüm­pia­ko­mi­tee taas­loo­mi­se juu­res ning 2001 juh­tis EOK ja Ees­ti Spor­di Kesk­lii­du ühi­ne­mist. 12 aas­tat, ku­ni 2012. aas­ta­ni, töö­tas ta olüm­pia­ko­mi­tee pea­sek­re­tä­ri­na, see­jä­rel oli 4 aas­tat asep­re­si­dent: „Uue olüm­pia­ko­mi­tee üle­se­hi­ta­mi­ne, olüm­pia et­te­val­mis­tu­se ra­has­ta­mi­se ja toe­tus­te põ­hi­mõt­ted, riik­li­kud spor­dip­ree­miad ja sti­pen­diu­mid – kõik need on mi­nu nä­pu­jäl­gi täis.“

Vii­ma­sed ne­li aas­tat on Too­mas Tõ­ni­se juh­ti­nud Spor­di­koo­li­tu­se ja -Tea­be Sih­ta­su­tust, mis te­ge­leb pea­mi­selt spor­di­re­gist­ri pi­da­mi­se, koo­li­tus­te ja kir­jas­ta­mi­se­ga: „Loe­me end Ees­ti spor­di­kor­ral­du­se tu­gi­struk­tuu­riks. Ole­me ko­gu­nud sta­tis­ti­kat, kui pal­ju on meil klu­bi­sid, tree­ne­reid, har­ras­ta­jaid, spor­di­koo­le, spor­di­baa­se. Ana­lüü­si­me Ees­ti spor­di and­me­te­ga mõõ­de­ta­vaid aren­guid, pea­me võist­lus­tu­le­mus­te re­gist­rit ning Ees­ti spor­di biog­raa­fi­list lek­si­ko­ni, vee­bi­kesk­kon­da sport.ee. Oli­me kan­dev jõud Ees­ti spor­di­po­lii­ti­ka aas­ta­ni 2030 koos­ta­mi­sel.“

Sih­ta­su­tu­se suu­ri­maks pa­nu­seks peab sel­le juht, et kva­li­fit­see­ri­tud tree­ne­ri­te­le maks­tak­se amet­lik­ku toe­tust: „Se­da saavad um­bes 1250 tree­ne­rit, toe­tus­te ko­gu­sum­ma on üle 6 mil­jo­ni eu­ro. See on olu­li­ne, sest tree­ner on spor­dis üks võt­mei­sik. Te­ma roll on pal­ju suu­rem, kui õpe­ta­da laps ten­nist män­gi­ma või kau­gust hüp­pa­ma, tree­ner an­nab eda­si ka väär­tus­hin­nan­guid.“

Olüm­pial osa­le­mi­se re­kor­dio­ma­nik
Töö tõt­tu on Too­mas Tõ­ni­se käi­nud 13 olüm­pia­män­gu­del, esi­mest kor­da 1980 Mosk­vas, vii­ma­ti 2016 Rio de Ja­nei­ros. Koos Raul Re­ba­se­ga on nad Ees­tis 13 kor­ra­ga ilm­selt re­kor­dio­ma­ni­kud. Kõi­ge ere­da­mad mä­les­tu­sed on 1992. aas­ta män­gu­delt Bar­ce­lo­nas, kus eest­la­sed võist­le­sid es­ma­kord­selt oma li­pu all.

„Kõi­ge roh­kem õn­ne­pi­sa­raid too­nud hetk oli Salt La­ke Ci­tys, kui And­rus Veer­pa­lu ja Jaak Mae võit­sid ühel päe­val kul­la ja pronk­si. Õn­neks on sport and­nud pal­ju ilu­said emot­sioo­ne, ses suh­tes olen vä­ga õn­ne­lik ini­me­ne.“

Tä­nu spor­di­le pal­ju maail­ma näi­nud Too­mas Tõ­ni­se ar­mas­tab siia­ni rei­si­da, äs­ja käis Is­lan­dil. Avas­ta­ma­ta on Jaa­pan ning ta­ga­si lä­heks eel­kõi­ge Aust­raa­lias­se, mil­lest on tal Sid­ney OMi päe­vilt vä­ga head mä­les­tu­sed.