Ääremärkusi Kuusalu valla eelarvekomisjonilt

1747

Margus  Soom , (RE), Kuusalu volikogu eelarvekomisjoni esimees

Vanarahva tarkuseterad on:  „Oma silmas palki ei märka teise silmas pindu märkad“ ehk „Kus viga märkad tule ja aita.“
Mind ajendas kirjutama ajaleht Sõnumitooja rubriigis „Kes meid esindavad ?  07.01.2015“ ilmunud artikkel „Kuusalu valda tuleks juhtida teisiti “. Minu kauaaegne võitluskaaslane poliitilisel maastikul,  Kuusalu volikogu eelmiste koosseisude koalitsiooni liige, professionaalne ajaloolane ja aktiivne arvamusliider on väljendanud oma arvamust valikuliselt. Kui anda hinnang  kogu Kuusalu valla eelnevale juhtimisele, tuleb näha tervikpilti. Mitte keskenduda üksikdetailidele.
Üldjoones on Kuusalu vald arenenud niinimetatud Harju keskmiselt ehk oleme toime tulnud. Mulle ei meeldi volikogu liikmeid liigitada koalitsiooniks ega opositsiooniks. Oleme kõik valitud Kuusalu kogukonnast esindama ja tegema otsuseid edendamaks kohalikku elu.
Sellisel põhimõttel moodustasin ka Kuusalu volikogu eelarvekomisjoni koosseisu. Kaasasin tasakaalustatult valimisliidu, IRLi, Keskerakonna ja Reformierakonna arvamusliidrid, et töises õhkkonnas saaks läbi arutatud ja vaieldud valla majandusküsimused.
Volikogu laua taga ei ole soliidne karjapoisilikult kembelda. Taunitav on opositsiooni käitumine 2015. aasta eelarve vastuvõtmisel. Esitatakse eelarve teise lugemise viimasel hetkel kirjalikud ettepanekud ja komisjoni koosolekule ei tulda. Kinnitan, opositsiooni esitatud 6-7 ettepanekut on head ja kaalumist väärt. Kuid parandusettepanekuid oleks pidanud  komisjonis läbi arutama ja leidma majanduslikult paremini põhjendatud katteallikaid.
Selle sajandi Kuusalu valla suuremaid finantsilisi „ämbreid“ on Kuusalu spordihoone. Palun mõistke mind õigesti. Spordihoone on Kuusalu kogukonnale ääretult vajalik ja kaua oodatud. Kuid ehituse rahastamine oleks pidanud olema kindlasti vastutustundlikum. Täna, enamus Eestis rajatavaid sotsiaalvaldkonda kuuluvaid  hooneid teostatakse peamiselt euro rahadega. Kohaliku omavalitsuse kaasrahastus jääb 10-20 protsendi ulatusse. Kuusalu spordihoone ehitusse ei kaasatud eurorahasid. Kannatliku asjaajamisega võinuks kaugemale näha. Kuusalu vald maksab igal aastal kapitalirendiks ehitise maksumuse, erakapitali kasumi ja pangalaenu intressi eest ligi 150 000 eurot aastas. Ja nii aastani 2038. Oleme pärandanud oma lastele võlaorjuse.
Nii kaua, kui Kuusalu volikogu eelarvekomisjon on minu ja Reformierakonna juhtida, selliseid vastutustundetuid majanduslikke otsuseid vastu ei võeta. Mõistlikku selgitust pole tolleaegsetelt otsustajatelt saanud. Kes ei pööranud rahastamisele tähelepanu, oli eufoorias – peamine, et  valmiks  kauaoodatud spordikeskus jne.
Olen täheldanud, et mida suuremaks läheb number eelarve Exceli  tabelis,  seda  väiksem  on  kaasa­mõtlejate  arv. Sajast  kuni  mõne tuhande euroni toimub tulihingeline arutelu. Minnakse isegi sõbraga riidu. Kui aga summa ulatub üle keskmise auto maksumuse on kaasaarutajaid  vähe. Ei hoomata suuri numbreid. See on  inimlikult mõistetav. Kõik ei ole ettevõtjad, asutuste juhid, kes päevast päeva tegelevad suurte finantsiliste kohustuste ja vastutustega.
Toon lihtsa võrdluse. Spordihoone halva ja vastutustundetu rahastamise tõttu jääb igal aastal Kuusalu valda rajamata umbes 10 kilomeetrit asfaltteid ehk suurusjärgus Juminda ja Sõitme külateed kokku.