Vastab Anija valla arendusjuht TIINA VIIRNA: „Valla aastate 2026-2036 arengukava eelnõu avalikud arutelud ei olnud väga rahvarohked – Alaveres oli 26. oktoobril toimunud arutelul peale vallavalitsuse esindajate 7 inimest, järgmisel õhtul Kehras 11 ja 29. oktoobril Aegviidus 4 osavõtjat. Sellistel koosolekutel huvitavad inimesi pikemate plaanide asemel pigem valla need tegemised, mis on plaanitud iga-aastasse eelarvesse, näiteks teehooldus. Kuna uus arengukava erineb ülesehitustelt varasematest ning selle juures on mitu mahukat dokumenti, palusin aruteludel, et inimesed loeksid need kodus rahulikult läbi ja esitaksid seejärel kirjalikult ettepanekuid, kas on vaja midagi muuta või lisada.
On hea meel selle üle, et saime tähtajaks, 30. oktoobriks arengukava kohta päris palju sisulisi ettepanekuid. Neid esitasid 14 inimest, mis on üsna märkimisväärne. Mõned ettepanekud tulid volikogu liikmetelt, mõned organisatsioonidelt või huvigruppidelt, aga ettepanekuid saatsid ka vallaelanikud.
Näiteks tehti ettepanek, et valla suuremate keskuste arendamine tuleks arengukavas eraldi eesmärgistada. Algselt tuli see ettepanek Aegviidust, nüüd on arengukavas nii Kehra, Alavere kui Aegviidu keskustele kavandatud eraldi tegevused.
Arengukava koostamise töögruppi kuulusid vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja mina. Arengukava juurde kuuluvad neli lisadokumenti: taustaanalüüs, investeeringute kava, eelarvestrateegia ja teehoiukava. Arvame, et nii on inimestel lihtsam leida arengukavast seda, mis igaüht kõige rohkem huvitab. Taustaanalüüsis on valla üldiseloomustus – ruumimuster, rahvastiku arengueeldused ja väljakutsed ning kirjeldatud olukorda valdkonniti.
Uus arengukava on koostatud senisest pikemaks perioodiks – praegune on viieks aastaks, järgmine on aastani 2036 ehk kümneks aastaks. Kui eelnevalt oli valla arengukava ülesehitatud valdkondade kaupa, siis nüüd on selles määratud neli sihti: inimene, elukeskkond, majandus ja juhtimine. Nende sihtide kaudu on erinevad valdkonnad omavahel põimitud. Valdkondade sidusus ongi uue arengukava põhiline muudatus võrreldes senisega. Kui midagi planeeritakse, vaadatakse, kuidas see mõjutab ka teisi valdkondi. Samuti on juurde tulnud keskkonnamuutustega kohanemise ja looduskeskkonna osa, ning kõikvõimalike riskide ennetamine – nii turvalisusega seonduv kui finants-, juhtimis- ja muud riskid.
Eelarvestrateegias ja investeeringute kavas on kirjas objektid, kuhu järgmistel aastatel valla- ja toetusmeetmetest saadavat raha investeeritakse. Kui palju saame investeerida, sõltub eelkõige rahastusmeetmetest, kuid arengukavas on 2027. aasta kõige mahukamate investeeringutena planeeritud Aegviitu uue koolimaja projekteerimine ja ehitamine, Alavere kooli katuse renoveerimine, Kehra pargiosa uuendamine ning Kehra spordihoone remont ja jõusaali laiendamine.
Arengukavas on määratud ka, kuidas selle täitmist seiratakse. See toimub kolmel tasandil. Iga-aastaselt hinnatakse makromajanduslikke näitajaid ning tegevuste ja investeeringute täitmist. Kord nelja aasta jooksul hindame ka elanike rahulolu teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Järgmine rahulolu-uuring on kavandatud läbi viia 2027. aasta teises pooles.
Käesoleval nädalal vaatavad arengukava eelnõu kohta esitatud muudatus- ja parandusettepanekud üle volikogu komisjonid. Osa ettepanekuid, mis arengukava täiendamiseks tehti, on juba taustaanalüüsis või strateegiadokumendis kirjeldatud. Vastavalt komisjonide ettepanekutele teeme arengukavas veel täiendusi. Järgmisel nädalal on uus arengukava volikogus teisel lugemisel ja loodetavasti võtab volikogu selle vastu.“







