KADI TAM­MA­RU: „Rõõ­mus­tan, et Aru­kü­la on kas­va­nud roh­kem si­sult kui suu­ru­selt”

Põ­li­ne aru­kü­la­la­ne KA­DI TAM­MA­RU on esi­mest koos­sei­su Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gus, ju­hib Aru­kü­la põ­hi­koo­li hoo­le­ko­gu ja män­gib saa­li­ho­kit.

Raa­si­ku val­las va­li­mis­lii­du Ko­du­ko­ha Eest nimekirjas möö­du­nud aas­ta ok­toob­ris vo­li­ko­gus­se pää­se­nud aru­kü­la­la­ne Ka­di Tam­ma­ru kan­di­dee­ris va­li­mis­tel esi­mest kor­da. Vo­li­ko­gus on te­ma juh­ti­da re­vis­jo­ni­ko­mis­jon. Esi­me­sed 5 kuud vo­li­ko­gus on ol­nud te­ma sõ­nul kii­red: „Na­gu ar­va­sin, te­hak­se pal­ju jooks­vat tööd. Eel­ar­ve ja sea­du­sed sea­vad pii­rid. Käe­so­le­val aas­tal ja ka järg­ne­va­tel on vo­li­ko­gu ees pal­ju väl­ja­kut­seid, suu­red in­ves­tee­rin­gud ja pal­ju han­keid.”

Vo­li­ko­gus­se kan­di­dee­ri­mi­sest on ta pi­kalt mõel­nud: „Tead­sin am­mu, et kord ta­han se­da te­ha. Konk­reet­set ajen­dit mul pol­nud, pi­gem si­se­mi­ne sund ja vas­tu­tus, taht­mi­ne val­lae­lus­se oma ae­ga pa­nus­ta­da. Va­rem olin käi­nud mõn­da is­tun­git kuu­la­mas, kuid mi­da­gi ül­la­ta­vat pol­nud. Tead­mi­sed ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se tööst on tul­nud õi­gus­tea­du­se õpin­gu­test, ak­tiiv­selt uu­dis­te ja rii­gi­ko­gu üle­kan­ne­te jäl­gi­mi­sest.”

Ka­di Tam­ma­ru on Aru­kü­la põ­hi­koo­li hoo­le­ko­gu esi­mees. Hoo­le­ko­gu koo­so­le­kult sai ka in­nus­tust vo­li­ko­gus­se kan­di­dee­ri­miseks: „Koo­li di­rek­tor Avo Möls, kes on ol­nud ka mi­nu õpe­ta­ja, kü­sis, kas kee­gi ta­haks kan­di­dee­ri­da. Uu­ri­sin nen­de plat­vor­mi ja selts­kon­da ning olin nõus. Mul­le meel­dib, et meie lii­dus on nii ko­ge­nud ini­me­si kui te­ra­seid noo­ri. Mind kut­su­ti kan­di­dee­ri­ma ka tei­se lii­du­ga, kuid leian, et kui oled end ku­hu­gi lu­ba­nud, po­le vii­ma­sel het­kel paa­ti va­he­ta­da vää­ri­kas.”

Nüüd­seks on vo­li­ko­gus te­ma ar­va­tes ra­hu­lik: „Mu ko­ge­nud kaas­la­sed kin­ni­ta­sid, et niiöel­da kes kel­le­ga käib, on esi­mes­te kuu­de tee­ma, hil­jem või­dab prak­ti­li­ne elu ja iga­päe­va­töö, nii läks­ki.”

Koo­li­võim­last spor­di­hal­liks
Kam­paa­nia­pe­rioo­dil rah­va­ga su­hel­des jäi tal­le enim kõr­vu mu­re tee­de pä­rast: „Need on sü­da­mel, kuid veel roh­kem jal­ga­de ja au­to­ra­tas­te all. Keh­vad teed po­le ai­nult meie val­la, vaid kõi­ki­de maa­koh­ta­de põ­hi­mu­re.”

Pal­jud muud prob­lee­mid on aga ju­ba ha­ka­nud la­hen­dust saa­ma: „Aru­kü­la ühis­vee­värk ja -ka­na­li­sat­sioon on töös, ka koo­li laien­dus, staa­dio­ni pro­jekt ning Raa­si­ku spor­di­hoo­ne val­mi­mas. Neid on vä­ga kaua oo­da­tud.”

Vo­li­ko­gu prae­gus­test tee­ma­dest nõua­vad te­ma hin­nan­gul eri­list pü­hen­du­must uued eel­nõud, mis loo­vad või­ma­lu­si val­lae­la­ni­ke­le – kü­la­de ra­has­ta­mi­ne ja vä­he­kin­d­lus­ta­tud pe­re­de las­te hu­vi­ha­ri­du­se toe­ta­mi­ne: „Mul­le kui koo­li hoo­le­ko­gu esin­da­ja­le on aga kõi­ge sü­da­me­lä­he­da­sem, et koo­li ja staa­dio­ni ehi­tus lä­heks nii, na­gu pla­nee­ri­tud. Pa­re­mad spor­ti­mis­või­ma­lu­sed ai­taks mõ­nel­gi noo­rel lei­da en­das sport­la­se. Aru­kü­la koo­lis po­le saa­nud aas­taid kor­ra­li­kult har­ras­ta­da väl­ja­kua­la­sid.”

Ta li­sas, et va­ja on niiöel­da laia­põh­ja­list re­ha, mis rii­sub koo­list kok­ku pot­ent­siaa­li­ga spor­di­hu­vi­li­sed, sel­leks an­nab staa­dion hea või­ma­lu­se: „Olen rõõ­mus ka sel­le üle, et spor­di­saa­li laien­dus ja tri­büü­nid ava­vad olu­li­se uk­se – pub­lik saab tul­la võist­lu­si jäl­gi­ma, saa­me saa­li ka väl­ja ren­ti­da, aren­da­da koo­li­võim­la spor­di­hal­liks.”

Hea meel on tal ka Raa­si­ku uue spor­di­saa­li üle: „Ajal, mil lap­sed pea ees nu­ti­maail­ma upu­vad, on hea, kui koo­li­de juu­res on spor­di­või­ma­lu­sed.”
Kirg­lik saa­li­ho­ki­män­gi­ja

Spor­di­hu­vi­li­se­na on Ka­di Tam­ma­ru män­gi­nud 6 aas­tat saa­li­ho­kit nais­kon­nas Aren­cul­le, tren­ni te­hak­se kaks kor­da nä­da­las koo­li spor­di­saa­lis, üle nä­da­la käiak­se võist­lus­tel, pea­gi min­nak­se taas rah­vus­va­he­lis­te­le võist­lus­te­le Lät­ti. Ta lau­sus, et nen­de selts­kond on lä­bi­lõi­ge ees­ti nais­test, kel­le­ga suht­le­mi­ne on pu­has rõõm.

Ka­di Tam­ma­ru pe­res kas­va­vad 3 last. Ta on töö­ta­nud ju­hia­bi­na Stock­man­nis, tei­nud kon­to­ri­tööd ja ol­nud raa­ma­tu­pi­da­mis­fir­mas. Üli­koo­lis on ta õp­pi­nud ing­li­se keelt ja õi­gus­tea­dust.

Koo­lia­jal oli ta pool aas­tat va­he­tu­sõ­pi­la­se­na USAs. 2006. aas­tal sai te­ma ko­du Aru­kü­la män­ni­kus Ees­ti aas­ta kau­ni ko­du tiit­li, mil­le eest kut­su­ti koos abi­kaa­sa­ga pre­si­den­di vas­tu­võ­tu­le.

Aias toi­me­ta­da meel­dib tal­le prae­gu­se­ni: „Mul­le meel­dib lil­li is­tu­ta­da, toi­me­ta­da oma kas­vu­hoo­nes. Kui ke­va­del tu­hin pea­le tu­leb, ai­nult aias oleks­ki.”
Ka­di Tam­ma­ru ju­tus­tas, et on põ­li­ne aru­kü­la­la­ne: „Mu va­nae­ma ko­lis Aru­kül­la, ema lap­se­põlv möö­dus siin. Mi­na sün­di­sin Aru­kü­la ala­jaa­ma ta­ga, too­na oli seal Kang­la kü­la, nüüd ni­me­ta­tud Jär­siks. Prae­gu ela­me pe­re­ga Aru­kü­la män­ni­kus.”

Ta on lõ­pe­ta­nud Aru­kü­la las­teaia ja koo­li, nüüd on sa­ma­de õpe­ta­ja­te käe all te­ma lap­sed. Ka te­ma abi­kaa­sa Ti­mo Tam­ma­ru on põ­li­ne aru­kü­la­la­ne.
„Kui oli oma pe­re loo­mi­ne, ei tul­nud kü­si­must­ki, ku­hu ko­du luua. Olen ko­du­ko­ha tu­li­hin­ge­li­ne pat­rioot. Pi­gem olen nõus va­ja­dus­tel ras­kus­te­ga rin­da pist­ma, kuid ik­ka siia jää­ma. Ka vo­li­ko­gu­töö seob mind ai­na roh­kem ko­du­ko­ha­ga,” rää­kis ta.

Kui mõel­da, mis Aru­kü­last veel puu­du, toob Ka­di Tam­ma­ru välja kor­ra­li­ku uju­mis­ko­ha: „Ku­niks lap­si ja noo­ri, on uju­mis­ko­hal ala­ti po­tent­siaa­li, ka meie keh­va­de su­ve­de­ga. Mi­na käi­sin lap­se­na uju­mas Jär­si kü­la tii­gis, mil­li­ne on vee kva­li­teet prae­gu, ei os­ka öel­da.”

Aru­kü­las po­le ka ki­ri­kut, kuid se­da rol­li täi­dab te­ma sõ­nul kul­tuu­ri­selts: „Võib võr­rel­da, et meie ki­rik on kul­tuu­ri­ma­ja, kus Ga­ri­na Too­min­gas on po­pu­laar­ne ki­ri­kuõ­pe­ta­ja, kes toob ko­gu­du­se nii fan­tas­ti­li­selt tih­ti kok­ku. See hin­ge­toit ja vaim­sus, mi­da rah­va­ma­jast saab, on suu­re­pä­ra­ne.”

Suur võ­lu on ko­gu­kon­na­tun­ne­tus
Ka­di Tam­ma­rul on hea meel, et Aru­kül­la po­le tul­nud suurt ehi­tus­buu­mi: „Loo­dan, et ei tu­le pal­ju suu­ri uu­sa­ren­du­si ja ela­nik­ke, vaid see, mis meil on, saab veel pa­re­maks, tä­na­päe­va­se­maks, tee­nu­seid tu­leb juur­de ja need muu­tu­vad kva­li­teet­se­maks. Kas­va­ma peab, kuid ra­hu­li­kult. Ta­han, et ko­du­ko­has oleks või­ma­lik lei­da töö­koh­ti, te­ge­le­da oma ho­bi­de­ga.”

Tal­lin­na ma­ga­laks võib Aru­kü­la te­ma ar­va­tes ni­me­ta­da vaid õi­ge pi­sut: „Õn­neks suu­dab Aru­kü­la uued ela­ni­kud ära see­di­da. Näen pal­ju uu­si noo­ri ini­me­si kul­tuu­riü­ri­tus­tel, las­teaia ja koo­li et­te­võt­mis­tes. Kui äkit­selt ehi­ta­taks näi­teks viis uut kor­ter­ma­ja, ku­hu tu­leb pal­ju võõ­rast rah­vast, siis kar­dan, et nad ei leia nii kii­res­ti kon­tak­ti ja jää­vad võõ­raks. Suur võ­lu on see, et meie ini­mes­tel on prae­gu ko­gu­kon­na­tun­ne­tus.”

Ta li­sas, et kaits­ma peab ka Aru­kü­la loo­dust ja män­ni­kut, hoo­li­kalt lä­bi kaa­lu­ma sin­na an­tud raie- ja ehi­tus­load.

Vo­li­ko­gus ol­dud aeg on pan­nud te­da mõt­le­ma, et vald on na­gu ko­du­ma­ja­pi­da­mi­ne: „Teeb see, kes pa­ras­ja­gu saab. Po­le nii olu­li­ne, kes is­tub laua ot­sas. Lap­se­le on va­ja kott sel­ga ai­da­ta ja koo­li saa­ta, lü­ka­ta vä­ra­va eest lu­mi ära, vaa­da­ta, et va­nae­ma­le jääks söök kap­pi, ot­sus­ta­da, mil­lal te­ha ko­dus re­mon­ti või viia au­to pa­ran­dus­se. Po­le koh­ta ka­de­du­se­le või oma­ka­su­püüd­lik­ku­se­le. Ka vo­li­ko­gus ei to­hi lä­bi las­ta, et kee­gi on kel­le­gi töö­riist ma­jan­dus­li­keks või po­lii­ti­lis­teks hu­vi­deks.”