Multifunktsionaalses ENSV ajastu hoones hakatakse eksponeerima nõuka-aegsed rattaid ning korraldama kontserte ja etendusi.
MTÜ Voose Kõrts saab Leader-programmist 65 376 eurot, et ehitada Voosele ENSV ajastu hoone. Kogu ettevõtmine läheb maksma 93 395 eurot. Voose Kõrtsi üks asutaja, riigikogu liige Tanel Talve loodab, et omaosalusega toetab Anija vald. Ta selgitab, et Eesti NSV hoone on üks osa Voose endise kõrtsi asupaika kavandatavast Eesti Ajaloo Hariduskeskusest. Kuna kogu keskuse väljaehitamine maksab mitu miljonit eurot, otsustati alustada selle juurde kuuluvatest väiksematest hoonetest.
„See annab võimaluse hakata tasapisi keskuse jaoks raha teenima,“ sõnab Tanel Talve.
Nõuka-aegsed rattad ja tsiklid
Suvisel kodukandipäeval Voosel eksponeeris kohalik mees Vello Joona vanu trampvankreid, mida on oma lõbuks korda teinud. Neid on tal mitukümmend. Motohuviline Tanel Talve on varem saanud Leaderist toetust vanatehnika renoveerimiseks. Tal ja tema sõpradel on nõuka-aegseid masinaid palju – külgkorviga tsikleid, Moskvitše, külas on ka üks vene sõjaväeauto.
„Praegu on need igal pool laiali, sest pole kohta, kus eksponeerida. Sellest tuligi mõte – kui need ühte kohta välja panna, on Voosel, mille tunnuslause on „Seiklused aastast 1241“, üks vahva atraktsioon juures. Kõik rattad on sõidukorras, nendega saaks teha ka ekskursioone ja matku,“ jutustab Tanel Talve.
Tal on plaan teha tihedat koostööd Järva-Jaani vanatehnika varjupaigaga, et edaspidi kahes kohas toimuvad üritused siduda ning Järva-Jaani kaudu rahvast ka Voosele kutsuda.
Hoone, kus on kavas vana tehnikaparki hakata hoidma ja näitama, tuleb endise kõrtsihoone tagusele maa-alale. Projekt on olemas, selle tegi OÜ Raamprojekt. Tegu on lihtsa, heinaküüni meenutava hoonega, mis on 8 meetrit lai ja 19 meetrit pikk: „Esimeses etapis ei ole sinna kavandatud midagi erilist, peamiselt koht, kus masinaid hoida ja näidata, ehk ka tualett. Samas on see kindlasti hubasem, kui hiigelangaar ja kindlasti multifunktsionaalne – teatrietenduse või kontserdi ajaks saab tehnika ümber paigutada ning panna asemele lauad-toolid.“
Tanel Talve lisab, et peab nõu videokunstnikega, sest soovib ENSV hoonesse lisada põnevust videoprojektsioonide või muu taolise abil. Kuna hariduskeskuses on mõeldud kasutada palju virtuaalreaalsust ning tulevikutehnikat, peaks esimesena valmiv hoone andma pisut aimu, mida ülejäänud kompleksist oodata.
Kohe, kui on saanud kinnituse, et Anija valla eelarvest saab projekti omaosalusest ligikaudu 25 000 eurot, plaanib ta korraldada riigihanke ehitaja leidmiseks. Hoone ehitatakse võimalikult looduslähedastest materjalidest, üks idee on kasutada energiaallikana päikesepatareisid: „Kuna selle raha eest täiuslikku hoonet ei saa, siis ei pane me sinna esialgu ka elektrit. Pole mõtet teha liitumislepingut, sest see on kallis. Esialgu on plaan hakata tegutsema projektipõhiselt – kui tuleb turismi- või ekskursioonigrupp, lepitakse eelnevalt kokku, selleks ajaks saab kas või diiselgeneraatori tööle panna. Siis ei kaasne hoonega suuri ülalpidamiskulusid.“
Parimal juhul on hoone valmis järgmise aasta augustis, ütleb Tanel Talve.
Ajaloo hariduskeskuse kese pisut muutub
Eesti Ajaloo Hariduskeskuse rajamist Voose endise kõrtsi asemele on ta aastaid ette valmistanud. Eeltöö on tehtud, kuid seni pole õnnestunud saada raha. Hiljaaegu valmis Eesti Rahva Muuseum, mis tutvustab põhjalikult Eesti ajalugu, hariduskeskuse fookus on nüüd metsa- ja puiduteemal.
„Kõik, mida oleme plaaninud, tuleb ikka, kuid veidi mugandame. Kasutame ära, et meil on kõrval Kõrvemaa metsad ning eestlased on metsaga olnud aastatuhandeid tihedalt seotud,“ selgitab Tanel Talve.
Kas jõuab esitada rahataotluse EASi vooru, mille tähtaeg on detsembris, ei julge ta veel lubada.
