Rohkem, kui kuu on viimastest volikogude valimistest möödas ja vähem kui neli aastat on volikogudel tööaega ees. Tuleb kõrgelt tunnustada valimisaktiivsust nii kandidaatide rohkuse poolest kui ka kodanikelt.
Valimistel enamuse saanud liidud on moodustatud, töökomisjonid on määratud ja valdkondlikud juhid on valitud. Vähestes omavalitsustes meie piirkonnas on ka tegevjuht – vallavanem, linnapea – valitud.
Olles omavalitsuse töö juures ligi 17 aastat, tänaseks omades ka kõrvaltvaataja kogemust, saan neid valimisi iseloomustada. Kui valimiste ajal pöördus me ajaleht kandideerivate gruppide poole, selgitamaks vallavanema või linnapea kandidaate, oli väljaütlejaid vähe. Kuigi programmid olid kõigil olemas ja kindlasti oli nendega tehtud suur hulk tööd. See on väärtus omaette, sest kõik kandideerijad said selles aktiivselt osaleda ja jõuti mõistmisele, kuidas omavalitsus toimib, mis on paikkonna tugevused ja nõrkused. Ka valimiseelseid avalikke debatte oli rohkem kui varem.
Ida-Harju Koostöökoja piirkonnas on kõigis valdades välja kuulutatud avalik konkurss vallavanema ametikoha täitmiseks. See on demokraatlik printsiip ja kui koalitsiooni seatud eesmärgid on kokku lepitud, annab see kõigile võimaluse sellele kohale asumiseks. See jätab valijale ausa mulje ja otsustajatele garantii, et valik on parim. Ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab volikogu ülesande – vallavanema valimine.
Erinevalt Skandinaavia õigusruumist, kus on sisse viidud valla/linna direktori ametikoht, on meie riigis vallavanem või linnapea automaatselt valitsuse juht. Just nimelt juht, kelle volikogu valib ja kes moodustab valitsuse, et valimised võitnud enamuse programmi tähtajaliselt ellu viia. Konkurssidega ongi meil toimumas paradigma muutus, kus oma mõtete programm usaldatakse kellelegi teisele. See ei ole küll vale ja minu hinnangul peaks see toimima hästi suuremates omavalitsustes võimaluste ja suurema struktuuri administreerimiseks. Tegelikkuses on aga vastupidi – suuremates omavalitsustes on meeskonna juhid kindlalt määratud ja neid valitakse volikogude enamuse toetusel ametisse otse.
On mõtlemist, kas väiksemates koalitsioonides puudub tegelik tahe oma meeskonna juhti ametisse valida või puuduvad inimesed, kes vastutust soovivad kanda. Usun viimasesse, sest väiksemas kohas on vallavanem kogukonna juht ja ootused tema isikule väga suured. Ta on kodanike, valla või linna administratsiooni ning volikogu sideisik.
Juhul, kui uus valitud juht on kohalikust kogukonnast saanud mandaadi, on tal kergem tööd alustada. Kui mitte, siis ootab ta selgeid suuniseid volikogult. Kuivõrd on aeg küps valla- ja linnadirektorite ametikoha sisseviimiseks, see vajab veel analüüsi, aga vähemasti annaks võimaluse läbi viia tegelikke avalikke konkursse. Seni valivad volikogud vallavanemaid ja linnapäid nende põhimääruste alusel, kus on määratud valimise kord ja vastavalt sellele saab ka kandideerida.
Soovin kõigile volikoguliikmetele häid valikuid ja mõtteid ning vastutust oma kodukoha esindamisel ja arendamisel!
